Hundid ründasid taas koduloomi

Kalinal murtud lammaste omanikud on veendunud, et tapatöö tegid hundid. Foto: Erakogu

Ööl vastu 6. oktoobrit murdsid hundid Kalina külas 10 lammast, kolm ööd hiljem naabertalus seitse ja vigastasid kaheksat; möödunud pühapäeva õhtul pureti Kurtna külas surmavalt koera.

"Naaber kuulis öösel oma koera haukumas ja läks välja. Midagi ta küll ei näinud, aga ju see käimine peletas hundid minema, nii et kui ma hommikul koplist oma tapetud lambad leidsin, siis ühtegi neist poldud söödud," rääkis Jõhvi vallas Kalina külas elav Ain, kelle enne 53pealine lambakari ühe ööga kümne looma võrra väiksemaks jäi.

Ain on kindel, et murdjaks oli hunt või hundid: "Kõik olid kõrist lämmatatud; koer murrab teistmoodi, rebib seljast või küljelt. Kaks aastat tagasi murti meie külas ka mitu lammast, siis oli käpajägede järgi näha, et ilmselt mõne laika töö. Need loomad olid hoopis teistmoodi murtud."

Seekord murdja peale tapetud ja lohistatud lammaste endast rohkem jälgi maha ei jätnud − peremees oli loomad alles paar päeva varem uude koplisse ajanud ja pika rohu peal käpajälgi ei leia.

Hoonetest sadakond meetrit eemal asuval koplil on pisut üle meetri kõrge elektrikarjus ümber. Asi see hundil sealt üle hüpata.

Nüüd ajab Ain oma lambad ööseks lauta. Ütleb, et eks peab kõrgemad aiad tegema.

Lausa hoonete vahel

Aini naabruses elav rohkem kui kahtsadat lammast pidav Aet ärkab öösel tihtipeale oma ja naabri koera haukumise peale − kui kährikud tulevad aeda õunu sööma.

Lambatapuööl olid koerad täitsa vakka. Hommikul leidis Aet elumajast kümne meetri kaugusel asuvast koplist seitse tapetud ja kaheksa vigastatud lammast. Viimased õnneks toibuvad ja kosuvad juba kõik.

"Osa murtud lambaid olid kindlasti tiined, need talled jäävad nüüd ka sündimata," kurvastas ta. "Materiaalne kahju on üks asi − ühe lamba hind on kahesaja euro ringis −, aga moraalne pool ju ka... Minule on mu lambad väga kallid ja sõbrad, üks murtutest oli mulle eriti kallis, 11aastane väga pehme villaga Padi."

Aeda lambakoplit piirab poolteisemeetrine võrk, kahes küljes on hoone sein.

"Edaspidi peab veel midagi nende kaitseks välja mõtlema, praegu ajan loomad ööseks lauta. Ega see hea ole, nad on seal tihedalt koos ja määrivad ennast ära. Tavaliselt ajan lauta siis, kui lumi juba maha tuleb," rääkis ta.

Temagi on kindel, et murdjad olid hundid. Seda enam, et ühte tapetud lammast oli söödud. Lammaste söögi- ja joogikoha tallatud ümbruses oli ka suuri käpajälgi näha.

Õnnetu lõpuga jalutuskäik

Illuka vallas Kurtnas elaval Katil on tavaks õhtul enne magamaminekut jalutamas käia. Pühapäeval võttis ta koera kaasa. Ilma rihmata, sest pojalt emadepäevakingiks saadud kahe ja poole aastane Muki oli seni alati kuulekalt perenaise lähedusse hoidnud. Seekord läks teisiti.

"Ühtäkki pani jooksu, üle tee metsa poole; muidu kuulas alati sõna, aga nüüd ei teinud minu hüüdmisest väljagi," rääkis ta.

Kati võttis toast taskulambi ja läks üha koera kutsudes teda otsima.

"Ega ma saanud magama ka jääda, ikka vaatasin aknast välja ja käisin vahepeal õues hõikamas. Kuni nägin, et ongi värava taga. Läksin sisse laskma, tahtsin laksu anda, et hulkuma läks... siis panin tähele, et koer kõigub imelikult. Vaatasin lähemalt − esimese vasaku käpa juures oli nii suur auk, et ribid paistsid, parema tagumise käpa juures ka ja kurgu alt veri tilkus."

Pererahvas sidus koera haavad kinni nii hästi, kui see võimalik oli. Hommikul helistati loomaarstile, kes aga kohe kohale tulla ei saanud. Kui matustele sõitnud pererahvas pärast lõunat koju tagasi jõudis, oli Muki surnud.

"Seda ma ei usu, et ta mõne teise koeraga kakles, koerad niimoodi ei rebi," paneb Kati tapatöö hundi süüks. "Meie külas on ju hundid varemgi koeri murdnud."

Lammas on hundile kerge saak

Nii Kalinal kui Kurtnas kohapeal käinud keskkonnaameti looduskaitse osakonna liigikaitse peaspetsialist Heete Ausmeel ütles, et tõenäoliselt olid kõigis kolmes kohas murdjateks hundid, ent päriselt ei saa välistada ka koeri.

Kohapeal nähtut ja pildistatut uuritakse keskkonnaametis veel põhjalikult, ent alati ei anna seegi selgust, kas süüdlane oli hunt või koer.

"Oma loomade kaitsmiseks tuleks nad ööseks lauta panna. Koertel peaks kindlasti olema koht, kuhu nad varju saaksid minna − olgu siis korralik kuut või mõni kõrvalhoone, kui neid ööseks majja ei taheta võtta," soovitas ta.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Marko Kübarsepp ütles, et sügiseti kipuvad hundid ikka rohkem koduloomi murdma.

"Isegi siis, kui neil kutsikaid pole," märkis ta. "Tänavu on tapetud loomade arv küll umbes kolmandiku võrra väiksem kui eelnenud aastatel. Miks see nii on, ei oska öelda. Aga lammas on hundile muidugi hea kerge saak, nii et nendes rünnakutes ei ole midagi eriskummalist. Küttimisega saab seda mingil määral ohjeldada, aga päriselt ära hoida pole võimalik."

Koerte murdmisega on tema sõnul teine lugu: "Aeg-ajalt tekib huntide seas selliseid isendeid, kes hakkavad koeri murdma. Võimalik, et nad laiendavad oma territooriumi ja peavad sealseid koeri enda konkurentideks."