Laevaliin vajab tasuvusanalüüsi

Selle ajaga kui Sillamäe ja Kotka vahel sõitis Vironia, on Soome ja Eesti vahet sõitvate reisijate arv kasvanud kahekordseks. Konkurentsis püsimiseks peab sõit olema kiire ja mugav. Foto: ARHIIV/MATTI KÄMÄRÄ

Sillamäe sadam, Sillamäe linn ja Ida-Viru maavalitsus panevad paika ajakava ning ülesanded, et jõuda Ida-Virumaa ja Ida-Soome vahelise laevaühenduseni.

Sel neljapäeval kogunevad Sillamäel Ida-Virumaa ja Ida-Soome vahelise laevaliini käivitamisest huvitatud osapooled, kes eelmisel nädalal käisid kohtumas nii Loviisa kui Kotka sadamate esindajatega, et panna paika tegevuste ajakava, mis peaks päädima regulaarliini käivitamisega.

Soome-poolne huvi olemas

Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Hardi Murula sõnul ei käidud Soomes sadamatega tutvumas, vaid tegemist oli siiski juba üsna konkreetsete kohtumiste ja läbirääkimistega.

"Soome pool jäi meilt ootama edasisi sisendeid ja tegevuskavasid, mis paneks paika, mis osapooled ja mis aja jooksul tegevusi teevad," ütles ta ning lisas, et just seetõttu Sillamäe sadama ja maavalitsuse esindajad ka kohtuvad.

Murula kinnitusel on Soome huvi laevaliini avamise vastu isegi suurem kui Eesti poolt vaadates. "Selge on see, et laevaliini avamine elavdab nende majandust sama palju kui meil siin," tõdes ta.

Soomes kohtuti nii Loviisa kui Kotka sadamate esindajatega, kuid kõige mõistlikumaks ühenduseks peetakse siiski just Kotka ja Sillamäe vahelist liini. "Me ei tõmmanud uksi kinni loomulikult mitte ühegi sadama ees," lisas Murula.

Räägitud on ka võimalikust ühendusest Kunda sadamaga. Ida-Virumaa huvi on loomulikult, et liiklus käiks siiski läbi Sillamäe sadama, ning seetõttu on oluline ka kiire reageerimine ja ettevalmistustööde alustamine.

Tasuvusanalüüs esmatähtis

Kõige olulisem ettevalmistustöödes on regulaarliini tasuvusanalüüsi tegemine. Alles siis, kui detailid paberil selged, saab minna pidama läbirääkimisi võimalike operaatoritega. "Seni kui meil seda pole, on laevaliini mõistlikkusest rääkimine nagu kohvipaksu pealt ennustamine," ütles Murula.

Juhul kui analüüs kinnitab liini otstarbekust, peaks operaatorite järele vaatama ringi mitte ainult Eestis või Soomes, vaid terves Läänemere ruumis või ka väljaspool seda.

Kindlasti tuleb liini puhul arvestada ajafaktoriga. Sillamäe ja Kotka vahel sõitmine tähendab Läänemerel haagi tegemist juhul, kui ei jõuta kokkuleppele Venemaaga nende territoriaalvete kaudu sõitmiseks. Aga isegi lisaajakulu arvestades on vahemaa läbimine nelja tunniga täiesti reaalne. Kui sõit läheb pikemaks, venides peaaegu kaks korda sama pikaks, pole liini avamisel mõtet. "Me peame arvestama, kas inimene Sillamäelt või Narvast jõuab Soome lahe teisele kaldale kiiremini kui Tallinna või Helsingi kaudu. Kui ei, muutub liini pidamine küsitavaks," tõdes Murula.

Tallinna ja Helsingi laevaliiklus on võrreldes 2006. aastaga, kui Sillamäe ja Kotka vahel lühikest aega käis, kasvanud peaaegu kahekordseks. Nii ei kahjustaks lisaliin kuidagi Tallinna ja Helsingi vahelisi liine, kuid võtaks praegu piiri peal töötavalt põhiliinilt koormust veidi vähemaks.