Aleksandri kirikule otsitakse ikka veel otstarvet

Mullu novembris õnnistas Narva luterliku koguduse õpetaja Urmas Karileet Aleksandri kirikus päästeameti lipu, aga sama amet ei luba suures kirikusaalis praegu toimetada, sest see polevat ohutu. Foto: Ilja Smirnov

Mullu pankrotipesast riigi ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (loe: annetajate) abiga välja ostetud Eesti suurima kubatuuriga kaunis Aleksandri-nimeline pühakoda Narvas on praegu kasutuses vaid torni ulatuses, kus toimuvad kohaliku väikese luterliku koguduse teenistused. Ülejäänud kiriku kohta ei tea veel keegi, mis sinna tuleb.

Narva linnapea Tarmo Tammiste pahvatas Põhjaranniku küsimuse peale Aleksandri kiriku kohta, et temaga on sel teemal juba tüdimuseni räägitud − "olen kõik öelnud ja pole midagi lisada".

Nagu kivi kaelas? 

Kas linnapea pole siis uhke, et tema linnas on hoone, mis läheb korda inimestele üle Eesti?

"Oleks kummaline, kui Aleksandri kirik üldse kellelegi korda ei läheks, ja kas see on hea või halb, ma ei kommenteeri. Aga miks linn peaks sinna investeerima? Linn on nagunii igal aastal sinna investeerinud − makstes sihtasutuse kulusid umbes 20 000 eurot aastas. Kirikuhoone võiks olla soliidne kontserdipaik, aga kultuuriministeeriumis leitakse, et see ei toida ennast ära. 30-40 kontserti aastas ei võimaldaks seda," ütles Tammiste.

Meeri sõnul pakkuski kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits, kellele on tehtud ülesandeks riigi bilansis olevale kirikule funktsioon leida, selle pärast Aleksandri kiriku hoonesse Narva keskraamatukogu, et hoone ülalpidamist linna kaela veeretada, sellest lahti saada. "Oleks ju tore, kui Narva linn oleks öelnud "jah" ja hakanud seda koormat hiljem üksi vedama. Sestap saigi kohe öeldud "ei". Tegu on meile üle jõu käiva koormaga. Aleksandri kiriku hoone on needus pühakoja kujul, mille ümber saab jahuda, palju tahad: tõsta kisa, etendada paatost. Aga see on muutunud asjaks, mida pole tegelikult kellelgi vaja. Kirik ei kuulu Narva linnale ja keegi ei saa meid sundida sinna panustama. Vähemalt on selge, et me ei pea sellega üksinda tegelema," rääkis Tammiste.

Tammiste täpsustab, et ta ei peagi silmas kirikuhoone likvideerimist, aga "enne kui pole head ideed, pole mõtet torkida" ja "tuleb vaadata ka arveraamatut". "Aleksandri kirik on praegu sellises seisus, et ta ei lagune − ka siis, kui seal viis aastat midagi ei toimu. Hoone on korralikult konserveeritud," täpsustas meer.

Kena kontserdipaik 

TÜ Narva kolldži direktorilt Kristina Kallas arvas, et kirik oleks hea kontserdipaik. "Kontserdisaal sobiks sinna ideaalselt ja loomulikult mitte disko jaoks. Sümfooniakontsertide paigana oleks tegu väga hea lahendusega. Narvas on oma sümfooniaorkester.  Seni on jäänud Narvasse tulemata ilmselt mitmed Peterburi kollektiivid, sest Geneva keskus pole kõigile kontserdipaigaks  lihtsalt sobiv. Pühakoja tähendus võib ajas muutuda," arvas Kallas.

Eesti Kontserdi juht Jüri Leiten meenutas, et on EELK peapiiskopi Urmas Viilmaga rääkinud Aleksandri kirikust kui võimalikust kontserdimajast − just Peterburi Jaani kiriku eeskujul.

"Aga paraku on Jaani kirik Neevalinnas väike hoone võrreldes Narva Aleksandriga ja Jaani kirik on juba valmis. Kuid kõige olulisem on see, et Peterburis on üle seitsme miljoni inimese, aga Narvas 60 000. Kuni pole selge, kas ja kelle rahaga Aleksandri kiriku juures edasi tegutsema hakatakse, on raske midagi öelda − ka seda, kas sinna tuleb kunagi kontserdisaal," ütles Leiten.

Narva sümfooniaorkestri juhilt Anatoli Štšura leidis, et oleks ideaalne, kui Aleksandri kirikust saaks kirik-kontserdisaal. Štšura meenutab, et tema orkester on seal müüride vahel esinenud juba siis, kui publiku pea kohal pidi rippuma tihe kalavõrk, et kellelegi publiku seast kivi pähe ei kukuks, ja seal toimusid Roman Baskini lavastuse "Orkestriproov" etendused. Hiljem on Narva sümfoonikud seal mänginud kümneid kordi − kaasa arvatud näiteks kontserdil Led R-iga, kus kõlasid Led Zeppelini lood.

Esinduslik ja ilus

"Koht on kontserdipaigaks väga sobiv, aga see tuleks ju korda teha, ka siseviimistlus ära teha. See töö on aga väga kallis − vaevalt, et linn selle ette võtab. Mina näen võimalust, et Eesti Kontsert sekkub, sellest võib unistada − tegu on riikliku tähtsusega objektiga. Atmosfäär on ühtaegu nii prestiižne, põnev kui ka ilus. Palju sõltub muusika esitamisel keskkonnast ja pühakodades on eriline aura. Kui see projekt õnnestuks, oleks tegu ideaalse esinemispaigaga Eesti piiril, sinna oleksid oodatud artistid üle ilma; see oleks ühel ajal nii ajalooline kui ka moodne, seal oleks kõik vajalikud tingimused − kaasa arvatud grimmitoad ja laod," rääkis Štšura.

Põhjarannik rääkis samuti asekantsler Tarvo Sitsiga, kes tunnistas, et riik pole Aleksandri kiriku puhul ka raamatukogu ideed maha matnud.

Kultuuriministeerium on kokku leppinud, et peagi saavad kokku Narva linna, EELK ja kohaliku koguduse esindajad, omaaegne linnapea Imre Liiv, kes on eraisikuna SA Narva Aleksandri Kirik asutajaliige, inimesed Narva Kreenholmi Arendusest, Eesti Kontserdist ning teised asjast huvitatud pooled, et arutada kirikuhoone tulevikku.