Kuningakülas käivad karud aedades õunaraksus
21. oktoober 2017, 10:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karud ei pelga enam eriti inimasustust, vaid tulevad öösiti lausa aedadesse õunu sööma.
"Siin kandis on nähtud emakaru nelja pojaga ja teist kolme pojaga, peale selle veel mõnd üksinda liikujat. Karusid on nii palju, et neile vist ei jätku metsas süüa − või on seal nii märg, et nad ei pääse oma söögikohtadele ligi. Nii nad tulevadki aedadesse õunu sööma," rääkis Alutaguse vallas Kuningakülas elav Roman Šmeljov.
Karusid tegutsemas ta näinud ei ole, nende tegutsemise jälgi aga küll.
"Külast pisut väljas, rohkem metsa sees on majapidamisi, kus talvel ei elata, ja praeguseks on inimesed sealt juba ära läinud. Ilmselt nad ei teagi, et nende aedades on õunapuudel suured oksad ära murtud. Kui see mulle esimest korda silma jäi, arvasin, et need on õunte raskuse all murdunud, siis aga nägin samasugust pilti veel paaris kohas ja lähemalt vaadates sain aru, et see peab karude töö olema. Kas nad ronivad puu otsa õunte järele ja oksad murduvad või siis rebivad oksi tagakäppadel seistes − ise ma näinud ei ole, nad ju tegutsevad öösiti."
Seal kandis on vist küll kõik elanikud näinud vähemalt karu jälgi, mitmed ka karu ennast.
"Eks ikka natuke kardetakse," ütles Šmeljov. "Kõige rohkem kardetakse seda, et kui õunad otsa saavad ja metsast ka enam midagi võtta pole, võivad karud hakata koduloomi ründama. Meil on siin paar mesinikku, lambaid peetakse ka. Mul endalgi on lambad, seni hoian neid veel ka öösiti väljas, pole olnud veel põhjust neid ööseks kinni panna."
Karujahil kiire lõpp
Karude rohkusest on Ida-Virumaal räägitud juba paar viimast aastat. Sel aastal rüüstasid karud siin kandis tavatult palju mesipuid. Jahimehed, kes rajakaamerate tehtud fotode järgi arvavad maakonnas liikuvat ligemale kahesaja karu ringis, küsisid 16 karu küttimise luba. Anti kümme, need lasti kolme nädalaga ära. Teisisõnu: kolm kuud kestev karujaht sai Ida-Virumaal kolme nädalaga otsa.
Permisküla jahtkonnas, mille maadele jääb ka Kuningaküla, ei lastud ühtegi karu.
"Selleks ajaks kui karud meie maadel välja ilmuvad, on maakonna kvoot juba teistes jahtkondades täis lastud," nentis jahtkonna esimees Avo Randlo, et nemad pole juba kaks aastat karu lasta saanud.
Selles, et karud sügiseti õunaaedadesse matti võtma tulevad, pole tema sõnul midagi enneolematut. Karukahjudest pole seal kandis kuulda olnud, kui välja arvata mõni aasta tagasi Gorodenka külas lõhutud paar mesitaru.
"Ei usu, et söögipuudus neid aedadesse ajab, metsas on jõhvikaid ja pohli veel küll, sarapuupähkleid ka. Eks nad taha vaheldust. Kui mul oleks neli last toita, otsiksin ka igasuguseid võimalusi," naeris Randlo suurtele pesakondadele viidates.
Karuonni kandis karusid pigem vähem
Lüganuse vallas asuva karuonni ümbruses sel aastal karusid tavapärasest rohkem ei ole.
"Pigem võib öelda, et neli-viis aastat tagasi oli neid rohkem, tänavu sügisel on nende liikumine kuidagi ebastabiiline, vahepeal polnud neid seal tükk aega üldse näha," rääkis onni omanik, OÜ Natourest juhatuse liige Bert Rähni.
Üheks võimalikuks põhjuseks arvab ta selle, et tänavu jäi ilma tõttu üsna palju vilja koristamata ning karudel on nendel viljapõldudel piisavalt tegemist.
"Üks mu Pärnumaa tuttav rääkis, et seal lasti tänavu kõik karud viljapõldudel," märkis ta.
Õppida kõrvuti elama
Avo Randlo ei arva, et karud inimesi heidutaksid: "Marjulised on küllaltki häälekad, karud lähevad neil tavaliselt eest ära. Viimased pehmed talved on karudele soodsad olnud, eks nad siis sigivadki rohkem. Talveunne jäävad nad ikka, olgu lund või mitte − pole mina talvisel ajal ühtegi karu ega karu jälge näinud. Karu pole vaja peljata − kui talle midagi halba ei tee, siis ta külge ei tule."
Randlo tõdes, et kuna karusid on Ida-Virumaal tõesti palju, küttimislimiiti aga tõenäoliselt juurde ei anta, tuleb õppida nendega kõrvuti elama.
"Kui inimene elab metsas, peab ta arvestama, et naabriteks on metsloomad − ta on neil külas. Rebased, kährikud, ka hundid ja karud… Oma vara peab ikka igaüks ise kaitsma: loomad ööseks lauta ja lauda uksed kinni panema, mesitarudele elektritara ümber ehitama."