Aasta lõpp läheneb paugutamise saatel
22. detsember 2017, 14:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnas viskavad pauguteid enamjaolt paariteistaastased poisikesed, kelle suhtes politsei saab kasutada ainult mõjutusmeetodeid ehk siis nendega − ja nende vanematega − rääkida.
Niipea kui pürotehnikaga kauplejad oma müügiletid üles panid, hakkas linnatänavatel paugutamist kostma.
"Mul on nii siiber juba neist paugutamistest uues jalakäijate tunnelis. Igal õhtul mitu korda. Hing sai täis ja esimest korda helistasin politseisse. Ei oska ju kuhugi mujale. Head lapsevanemad, vestelge oma lastega!" kirjutas kannatuse kaotanud linnakodanik Facebooki grupis "Märgatud Jõhvis".
Tunnelis on poisikestel eriti põnev tegutseda − helitugevus ju palju suurem.
"Kuna tunneli ots on meie maja suunas, siis klaasid värisevad," märgiti kommentaarides.
"Bussijaamas oli täpselt sama kammajaa, isegi alarm läks tööle ja tuletõrje tuli," lisas järgmine kommenteerija.
Lahenduseks pakutakse, et ilutulestiku müük võiks alata alles paar päeva kuni nädal enne aastavahetust.
Müügile ajaline piirang
Tegelikult kehtis aastatel 2000-2004 majandusministri määrus, mis keelas igal aastal 1. novembrist 26. detsembrini välitingimustes kasutatavate pürotehniliste toodete jaemüügi.
Hiljem pole sellistest ajalistest müügipiirangutest kuulda olnud.
"Müügiaja riiklik piiramine kindlasti leevendaks probleemi," usub Jõhvi politseijaoskonna piirkonnavanem Siim Linnard. Sel juhul tuleks paugutamist taluda ainult aasta viimasel nädalal ja inimesed ei tunneks end terve kuu kestva jõuluootuse ajal häirituna.
Praegu tuleb korravalvuritel lähtuda korrakaitseseadusest, mis sätestab piirangud öisel ajal müra tekitamisele, ent päevaseid tegevusi ei käsitle.
Karistada ei saagi
Soovimata inimeste häiritust pisendada, nendib Linnard, et politsei on fikseerinud vaid üheksa paugutamisjuhtumit, millest neid on teavitatud.
"Jõhvis Narva maanteel Selveri ja Maxima juures, üks koguni Jewe keskuse nullkorrusel ning üks Kaare tänava tunnelis; kaks Iidlas ja kaks Kohtla-Järve Järve linnaosas. Kõikide teadete peale sõitis politsei välja, osa lapsi saadi ka kätte ja vesteldi nendega."
Selveri parklas paugutanud poisid tuvastati tänu valvekaameratele.
Ühtegi menetlust Linnardi sõnul alustatud ei ole.
Esiteks vanuselise piirangu tõttu − paugutite viskajad olid 12-13aastased (üks isegi 10aastane), kelle puhul saabki kasutada üksnes mõjutusmeetodit ehk suhtlemist. Rahalises mõttes vastutusele võtta ehk trahvida saab alles alates 14. eluaastast
Teiseks polnud ükski politseisse helistaja valmis kohapeale ootama jääma ja ütlusi andma. Pelgalt möödakäija telefonikõne põhjal aga menetlust alustada ei saa.
"Oleme rääkinud nii kätte saadud poiste kui nende vanematega, selgitanud, mida selline käitumine kaasa võib tuua. Üks asi on inimeste häirimine, ent oskamatu viskaja käest võib paugutaja kellelegi pihta lennata ja kehavigastusi põhjustada − sellel on juba hoopis raskemad tagajärjed," paneb Linnard lapsevanematele südamele, et nood oma lastega sel teemal ennekõike ise räägiksid.
Usk sõna jõusse
Pürotehnika müüjatele pole Siim Linnardi sõnul midagi ette heita: "Oleme nendega rääkinud, müüjad on väga teadlikud, mis vanusest alates lastele nad mingeid tooteid müüa tohivad."
Üks, mis Linnardile veel muret teeb, on paugutajatest maha vedelema jääv sodi: "Kõik lasevad, aga keegi ei korista."
Linnard usub, et mõnelegi paugutajaid loopinule politseinikuga vestlemine siiski mõjub ja ta rohkem seda ei tee.
"Loomulikult võib ja peabki häirivast paugutamisest politseile teada andma. Hea, kui need teatajad oleksid valmis ka ütlusi andma, siis saaksime paugutavate poiste mõjutamist tõhusamaks muuta."