Kiviõli väikses töökojas valmivad hinnatud lasteriided

Gerli Romanovitš
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jana Vladimirova ja Irina Livak ei osanud uneski näha, et nende väikesest vankrikottide tootmisest kasvab välja kaubamärk, mida esitletakse auväärselt koos teiste Eesti disaini kaubamärkidega.
Jana Vladimirova ja Irina Livak ei osanud uneski näha, et nende väikesest vankrikottide tootmisest kasvab välja kaubamärk, mida esitletakse auväärselt koos teiste Eesti disaini kaubamärkidega. Foto: Matti Kämärä

Kaks Kiviõli naist, Jana Vladimirova ja Irina Livak, alustasid paar aastat tagasi oma kodus vankrikottide tootmist. Need osutusid nii populaarseteks, et praeguseks on sellest välja kasvanud väiketootmine. Õmmeldud lasteriideid müüakse pealinna ja Tartu butiikides ning nende müüki saamiseks seisavad poed järjekorras. 

Jana ja Irina otsustasid 2015. aastal Kiviõlis vankrikotte tootma ja müüma hakata, võttes snitti Venemaalt. Ent nad ei osanud uneski näha, et nende äri võiks kasvada nii edukaks, et kaks aastat hiljem on nende toodetud Sleepy Foxi kaubamärgi tooted nii populaarsed, et nad ei jõua kõiki tellimusi täita, ehkki õmblusmasin vurab väikeses ateljees hommikust õhtuni.

Otsast lõpuni oma

Õigemini on Jana see, kelle koduse õmblusmasinaga esimesed vankrikotid valmis said. Tegemist on kottidega, mis sobivad suurepäraselt lapse haiglast koju toomiseks ja mõnusaks turvaliseks pelgupaigaks järgmise viie kuu jooksul. Valikus on nii suviseid kui ka talviseid variante. Kõik parasjagu nii väikesed, et beebi mõnusalt sisse mahuks ja kaugesse kotinurka ära ei kaoks. Ka vankrisse mahub see kupatus kenasti, ilma et kott üle vankriserva punnitaks.

Idee või snitt võeti esimeste kottide jaoks tegelikult Venemaalt. "Eestis keegi selliseid kotte ei teinud," räägib Jana, varem suures õmblustööstuses tehnoloogina töötanud naine, kes riideid disainib ja õmbleb. Otsast lõpuni.

Kui vankrikottide tarbeks aitas oma kodust ja ühest õmblusmasinast, siis pärast seda, kui alustati ka lasteriiete tootmist, tuli oma kodutöökojast välja kolida. Nüüd on masinaid terve rida. Ühe ja kahe nõelaga, kantide ja nööpaukude õmblemiseks. Kõikide nendega töötavad nüüdseks Jana ja üks õmbleja. Kokku suudetakse päeva jooksul toota paarkümmend rõivatükki, kuid tellimusi on nii palju, et igale poole, kuhu kaupa saata võiks, ikka ei jätku.

"Vahel, kui internetipoest tuleb tellimus asjale, mida laos ei ole, õmbleme selle pärast tööd valmis ja paneme ikka posti," räägib Jana. Ja sellest polegi midagi, et oma vabast ajast lisatööd tuleb teha. "Ma võiks kõik puhkepäevad siin olla. Mulle nii meeldib," tunnistab Jana ning sedasama kinnitab ka Irina. Nii mõnus on see iseendale tegemine oma väikeses, endise postkontorimaja teise korruse töökojas.

Kiirelt populaarseks

Lasteriiete tegemise juurde jõudis Sleepy Fox pärast seda, kui üks nende vankrikotte müünud kauplus soovitas, et tehke lasteriideid ka. Nii alustati samal aastal, kui ettevõte loodi, ka esimeste lasteriiete katsetusi ning nüüdseks on välja töötatud terve valik erisuguseid kleite ja pükse, kombekaid ja mütse. Kõik oma nägu ja oma tegu ning ökoloogilisest ja nahasõbralikust puuvillast.

Just riiete hea kvaliteet ja sõbralik materjal on see, mille poolest tasub kohapeal tehtud rõivaid eelistada suurpoodide odavale masstoodangule. Ning loomulikult ka sellepärast, et sa võid alati kindel olla, et su lapse kleit ei tule sulle iga teise vastutulija seljas vastu. "See, et meil on püsikliendid, näitab, et meie riided on kvaliteetsed ning inimesed on valmis neid veel ja veel ostma," räägib Irina. Tema peal on ettevõtte müügitöö ning just tema visadus ja sihikindel kirjade saatmine on toonud selle tulemuse, et Sleepy Foxi märki tuntakse ning kauplused on neist huvitatud.

Huvi ei tunta kaubamärgi vastu mitte ainult Eestis, vaid kodulehelt on tellimusi tulnud ka väga eksootilistest kohtadest. Näiteks Dubaist. Järgmisel nädalal läheb esimene ports riideid müügile aga ka Peterburi. Juba on riided peale Tallinna ja Tartu poodide müügil ka Soomes.

Eesti disain

Sleepy Foxi disainijoon on tagasihoidlik ja pigem ühevärviline. Ei mingeid kirevaid värve ega trükitud loomi. Ainus loom, kes riietelt vastu vaatab, on rebane ning temagi vaid ettevõtte logol väikse ja tagasihoidlikuna. Teine silt on riietel veel: from Estonia with love. Eestlased armastavad kohapeal toodetut ja on valmis selle eest kõrgemat hinda maksma. Seda näitab kas või see, et kui Sleepy Foxi vankrikotid Tallinna kaubamajas Eesti disaini nädalal müügis olid, maksti nende eest silmagi pilgutamata 95 eurot, ehkki mujalt sai neid osta poole soodsamalt.

Kottidest populaarsemaks on osutunud aga just needsamad rõivad. Pakutud valikust kõige populaarsem on puuvillane kombekas, mida tehakse suuruseni 86 ning mille värvivalik just hiljuti laienes. Osa mudeleid tehakse ka suuruseni 110. Paljuski on see seotud disainijate enda laste kasvamisega. Jana tütar, kes on olnud modelliks nii riiete disainimisel ja suuruste muutmisel kui ka riiete ülespildistamisel, on just nii suureks kasvanud. Väiksemate riiete presenteerimise on ta üle andnud Irina tütrele, kes muu hulgas oli kindel vankrikoti kasutaja.

Jana idee on, et nad suudaksid väikelapsed pealaest jalatallani riidesse panna. "Meil võiks olla täiskomplekt kas lapse haiglast koju toomiseks või isegi vastsündinule mõeldud laiendatud komplekt, mis sisaldab kõike vajalikku," leiab ta.

Kahekordsest neljakordseks

Valiku suurendamine tähendab aga veel suuremat laienemisvajadust. Kui algusega võrreldes on tootmine kasvanud kahekordseks, siis nüüd tahetakse laieneda veel kaks korda suuremaks ehk siis oleks masinapark kaks korda nii suur kui praegu ja õmblejaidki kaks korda rohkem.

Selleks aga, et see kõik ära mahuks, tuleb kolida uude kohta. Nii hakkab Sleepy Foxi töökoda tulevikus asuma hoopis Kiviõli külje all Erras.

Laienemine tähendab, et tootlikkus kasvab ning lõpuks jõuavad riided müügile ka nendesse poodidesse, kes kõik on valmis Kiviõlis tehtud ja disainitud lasteriideid müüma, kuid kellele ettevõttel pole praegu jõudu asju toota. Selleks, et üldse uude poodi minna, peaks sinna viima vähemalt viis mudelit kõigis kuues saadaolevas suuruses. Kõige selle tegemiseks napib veel aga masinaid ja käsi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles