Hooldekeskuse uus juht süüdistab eelkäijat elanike raha kuritarvitamises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu veebruaris ootamatult ametisse pandud Jõhvi hooldekeskuse juht Arthur Seppern teatas oma vastuses volikogu sotsiaalkomisjoni järelepärimisele, et on tuvastanud hulganisti rikkumisi, mis eelmise juhatuse liikme Messurme Pissareva ajal toime pandi. Sealhulgas hooldekodu asukate isikliku raha väärkasutust.
Tänavu aprillis tekkis volikogu sotsiaalkomisjonis arutelu Jõhvi hooldekeskuses toimuva üle. Sellest tulenevalt saadeti vallavanemale päring, kus esitati konkreetseid küsimusi näiteks võlgnevuste, hangete ja töötasude kohta.
Süüdistas raha kuritarvitamises
Vastuse koostas hooldekeskuse juhatuse liige Arthur Seppern, kes loetles mitmeid rikkumisi ja kuritarvitusi, mis väidetavalt tema eelkäija Messurme Pissareva juhtimise ajal majas toimusid. Üks rängemaid süüdistusi väitis: "Eelmine juhtkond on kuritarvitanud hooldekeskuse elanike isiklikke rahalisi vahendeid. Võlg elanikele moodustas üle 6000 euro."
Kui Põhjarannik palus seda väidet Seppernil põhjalikumalt kommenteerida, ei öelnud ta otse, et elanike raha on keegi omastanud või kõrvale pannud, küll aga väitis, et klientide isiklikku raha on vahepeal kasutatud hooldekeskuse kulude katteks.
Hooldekeskuse eelmine juht Messurme Pissareva aga eitas igasugust klientide raha väärkasutamist. "Kuidas saab selliseid asju üldse väita?" küsis Pissareva, kes sotsiaalkomisjoni liikmena on samuti Sepperni koostatud dokumenti näinud. "Sellisel juhul tuleks ju kohe kriminaalasja alustada," lisas ta.
Hooldekeskuse eksjuhi sõnul oli keskusel kaks pangakontot: ühel oli asutuse ja teisel klientide raha.
"Kõik andmed on raamatupidamises olemas ja neid on lihtne kontrollida, lihtsalt see inimene [Seppern − E.K.] ei ole kompetentne ja ei oska ilmselt õigeid dokumente õigest kohast otsida," sõnas Pissareva.
Seppern omakorda kinnitab, et nii klientide kui asutuse raha oli vahepeal tõstetud ühele kontole, kust seda siis keskuse tarvis kasutati, ehkki kaks kontot oli tõepoolest olemas.
Pissareva: Seppern pole kompetentne
Sepperni märgukiri koosneb 12 punktist, mis räägivad enne teda keskuses valitsenud puudustest. Nii oli tema sõnul probleeme töötajate kvalifikatsiooninõuetele vastavusega, ühe kunde suure võlgnevusega, jõulupreemia maksmisega rahaliselt raskel ajal jne. Sepperni väitel avastati keskuse maksmata arveid veel aastast 2016 ja 2017.
Messurme Pissareva omakorda tõrjub kõiki süüdistusi ning seab korduvalt kahtluse alla Sepperni kompetentsuse. Liiatigi oli tema töötamise ajal asutuse nõukogu esimeheks vallavanem Aleksei Naumkin, mis tähendab, et kui olid suured rikkumised, siis pidanuks ka vallavanem olema nende eest kaasvastutav. "Kas vallavanem saab aru, et praegu süüdistatakse teda koos minuga?"
"Meil oli kõik seaduse järgi ja korras. Enne mind oli asutus miinustes, minu ajal saime plussi ja tõstsime töötajate palkasid. Nüüd ollakse aga taas miinustes," sõnas Pissareva. "Asi on ka oskuses teenust turundada. Minu ajal oli majas 66 klienti, kui ma lahkusin sealt, nüüd on alles 50. Aga kui sul klientide arv väheneb, siis tulebki miinus. Miks ta [Seppern − E.K.] ei otsi inimesi?" küsis Pissareva.
Räägivad teineteisele vastu
Ka Seppern ei eitanud, et hooldekeskusel on praegu rasked ajad, kuid seostab seda eelmiste juhtimisvigadega. "Algul räägiti muudkui, et eelmise juhi ajal oli kõik korras, kuid tuleb välja, et ei olnud. Seal oli nii palju probleeme. Osa dokumente ja kordasid oli iidamast-aadamast, osa polnud üldse. Nüüd oleme hakanud seda kõike korda tegema," rääkis Seppern.
Pissareva omakorda kinnitab, et tema ajal oli kõik viidud vastavusse seaduse nõuetega. Etteheitele, et personalil ei ole nõutavaid kvalifikatsiooni kinnitavaid dokumente, vastas keskuse eksjuht, et töötajate kvalifikatsioonile vastavaks viimiseks oli ette valmistatud personali arenguprogramm.
"Kõige kurvem on see, et Seppern saab rääkida ja kirjutada mida tahes, kuid kogemusi ja teadmisi tal selles valdkonnas pole. Aga kes siis vastutab? Minule on lõppude lõpuks tähtis, et see asutus püsima jääks ega läheks pankrotti," sõnas Pissareva.