Kohus: Jõhvi hooldekeskuse juht vallandati ebaseaduslikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru maakohus leidis, et poliitikud, kes aasta algul vallandasid päevapealt ametist Jõhvi hooldekeskuse juhatuse liikme Messurme Pissareva, rikkusid seadust ning hooldekeskus peab Pissarevale maksma kopsaka valuraha.
Kui selle nädala teisipäeval tähistas Jõhvi võimukoalitsioon enda püsimajäämist, sest umbusaldusavaldus vallajuhtidele ei läinud läbi, siis juba järgmisel päeval tuli vastu võtta valus põnts: kohus leidis, et Nikolai Ossipenko lähikonda kuuluvad poliitikud, kes sepitsesid aasta algul hooldekeskuse juhi Messurme Pissareva vallandamise, rikkusid seadust, ning Viru Maakohus rahuldas 26. septembril välja kuulutatud otsusega Messurme Pissareva hagi SA Jõhvi Hooldekeskus vastu.
Vallandati päevapealt
Pissareva, kes võeti lepingu alusel tööle mullu juulis, vallandati tänavu 12. veebruarist nõukogu viis päeva varem tehtud otsusega. Kusjuures alles kolm päeva pärast tagasikutsumist esitati Pissarevale nõukogu esimehe Jevgeni Fedorenko koostatud ja käsitsi allkirjastatud töölepingu erakorralise ülesütlemise teade. Toona, pärast vallandamist keerutasid asjaosalised Pissareva vabastamise põhjustest rääkides, väites et ta ei saanud tööga hakkama ja rikkus seadust. Üheks põhjuseks toodi asjaolu, et ta jättis äriregistrisse kandmata uued nõukogu liikmed. Pissareva omakorda nimetas süüdistusi jamaks, öeldes, et ta ei saanudki neid nimesid sinna kanda, kuna nõukogu liikmed ei olnud vastanud tema palvele esitada selleks vajalikud dokumendid.
Pissareva vallandamise tegelik põhjus selgus siis, kui tema asemele kinnitati keskerakondlasest volikogu liige Arthur Seppern, kes toona oli opositsioonis, ent praegu kuulub koalitsiooni. Selle ajaga on näiteks tema töötasu tõusnud 1600 eurolt 2400 euroni.
Märtsis tegi Pissareva hooldekeskusele ettepaneku kohtuvälise lahenduse leidmiseks, kuid edutult ning siis pöördus naine kohtusse.
Maakohus asus seisukohale, et kostja on hageja tagasi kutsunud ilma igasuguse etteteatamiseta, sealjuures ei ole kostja järginud lepingus ega seaduses ette nähtud etteteatamistähtaega.
"Samas on kostja alates veebruaris toimunud tagasikutsumisest kuni tänase päevani üritanud tuvastada pärast tagasikutsumist hageja töös erinevaid puudusi, mis ei olnud kostjale teada tagasikutsumise otsuse tegemise ajal. Kohus, olles tutvunud tagasikutsumise protokolliga ja seda analüüsinud, leiab, et kostjal puudus tagasikutsumise hetkel igasugune mõistlik vajadus lepingu lõpetamiseks etteteatamistähtaega järgimata ning juhul, kui kostja soovis viivitamatut tagasikutsumist, oleks kostja pidanud järgima poolte poolt kokku lepitud etteteatamistähtaega või selle vähendamise korral tasuma hagejale kompensatsiooni," seisab kohtuotsuses.
Kohus leidis, et mõistlik etteteatamistähtaeg oleks võimaldanud hooldekeskusel läbi viia hageja tegevuse kontrolltoimingud ja vastu võtta motiveeritud otsuse. Kohus otsustas, et juhatuse liikme tagasikutsumine protokollis kirjeldatud viisil oli vastuolus heade tavade ja heauskse käitumisega.
Poliitika ei õigusta seaduserikkumist
"Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ja kostja need argumendid, mis puudutavad tagasikutsumise poliitilisi motiive ning kohaliku võimu korduvast vahetusest tulenevaid asjaolusid, ei ole kohtumenetluses tõendi väärtusega ega oma käesolevas asjas tõendi väärtust. Kohus rõhutab, et sõltumata võimalike poliitiliste allhoovuste ja otsustuste tagamaade olemasolust või nende puudumisest tsiviilõiguslike lepingute täitmisel on tsiviilõiguse peamiseks põhimõtteks õiguskindluse printsiip, millest tulenevalt on poolte vahel sõlmitud võlaõiguslikud lepingud kehtivad ja pooltele täitmiseks kohustuslikud," seisab kohtuotsuses.
Maakohus leidis, et ükski päevapoliitiliselt vajalikuks osutunud toiming, argument või võimuvahetuse läbiviimine kohalikus omavalitsuses ei saa olla seaduslikuks aluseks võlaõigusliku lepingu sätete täitmisest aluseta keeldumisele või põhikirjas toodud otsustuspädevuse eiramisele.
Kohus mõistis hooldekeskuselt Pissareva kasuks võlgnevuse, kahju hüvitamise ja viivise katteks välja 15 304,52 eurot, samuti viivise põhinõudelt kuni selle täitmiseni. Maakohus jättis ka hageja 3960 suuruse menetluskulu kostja ehk hooldekeskuse kanda.
Kohtuotsus on 30 päeva jooksul edasikaevatav Tartu ringkonnakohtusse.
"Nende eesmärk oli oma inimene sinna tuua ja Sepperni hääl oli neile volikogus väga tähtis. Mina andsin oma asjad kõik korrektselt ja viisakalt üle, aga nad ei oodanud, et ma pöördun oma õiguste kaitseks kohtusse," sõnas Messurme Pissareva Põhjarannikule. Ta lisas, et kõik katsed saavutada kohtuväline kokkulepe luhtusid, sest ei valla ega hooldekeskuse juhtkond isegi ei vastanud tema ega tema advokaadibüroo sellekohastele kirjadele.