Kontserdimajas peab portreekunst võiduparaadi

"Töö kujutab väikest tüdrukut isaga Venice Beachilt. Nad elavad vaesuse piiril ja nende nägudelt võib lugeda, et vahest ka tsivilisatsioonide piiril," kommenteerib Aapo Pukk, kes on fotol oma pojaga.

FOTO: Matti Kämärä

Eesti maalikunstnike liidu aastanäitus, mis tänavu on endale kodu leidnud Jõhvi kontserdimajas, tõestab 55 eriilmelise kunstniku erinäolise portreemaaliga, et kuuldused žanri kehvast tervisest - ammugi koomast - ei vasta tõele.

Näituse ühel kuraatoril, Jõhvi kunstikooli vilistlasel Lauri Sillakul on meeles, kuidas ta esines 20 aastat tagasi Oktoobri kultuuripalees, mis on kontserdimaja eelkäija, ühel näitusel, kus just portreežanr oli enim hinnatud ja esindatud.

Sisemine sõel

Teiseks oli Sillakul äsja väga edukas isiklik portreenäitus "A Portrait Gallery" Vaal galeriis. Nii polnud tal vaja pikalt mõelda, mis võiks olla Jõhvi kontserdimajja planeeritud aastanäituse teema, kui selle kureerimine talle ülesandeks tehti.

"Tundub, et Eesti portreemaal ei ela praegu paremaid aegu. Sellel näitusel palume Eesti maalikunstnikel tõestada vastupidist - portreemaal Eestis on tasemel. Vastuse saab Jõhvi kontserdimajas," saadeti teated kunstnikele üle Eesti.

Näituse teine kuraator Lii Pähkel arvas, et kui laekub töid kahe käe sõrmede jagu, on hästi. Aga osaleda soovijaid oli nii palju, et igal kunstnikul paluti välja tulla ainult ühe portreega, mida ta ise peab oma parimaks.

Pähkel leiab, et portreed sobivad kaunisse kontserdimajja ideaalselt. "Kontserdimajas toimuvad ju üritused, kus väga tuntud inimesed käivad esinemas ja ennast näitamas - portreed on siin aukohal," leiab ta.

Üks kunstnik püüdis küll kellegi portree pähe peenise kujutise näitusele sokutada, aga karmid kuraatorid saatsid sellise "teemauuenduse" tagasi - nii on kontserdimajas ehtsate portreede paraad.

Sillak nimetab enda lemmiktööna Jüri Kase tööd. "Huvitav on jälgida, kuidas ta on enda stiili ja portreežanri kokku viinud. Ilmar Kruusamäe Kurt Vonneguti portree on autori tuntud headuses ja samuti Tiit Pääsukese oma," arvab Sillak.

Harmony isaga

Äsja lahkunud Evald Okase tööd väljas pole. "Okase töö pidi saabuma, aga jäigi tulemata. Meie näitus on ühtlasi tunnustus mehele, kes žanri lippu läbi aastakümnete kõrgel hoidis," ütleb Pähkel. Pähkel toob oma lemmikuina välja Uno Roosvalti, Boriss Uvarovi ja noore tartlanna Kristi Tammiku portreed.

Näituse rahvusvaheliselt kuulsaim töö on vahest Aapo Puki maal "Harmony oma isaga", mis pälvis käesoleva aasta alguses ajakirja International Artist Magazine grand prix` võistlusel "Inimesed ja figuurid", kus osales 1900 kunstnikku.

"Töö kujutab väikest tüdrukut isaga Venice Beachilt. Nad elavad vaesuse piiril ja nende nägudelt võib lugeda, et vahest ka tsivilisatsioonide piiril. Nagu meesmadonna lapsega," kommenteeris näituse avamisel viibinud autor. Pukil, kel on valminud üle 2000 õliportree, polnud seetõttu raske teha valikut, mida Jõhvis eksponeerida.

"Portree on raske žanr, ta on nii läbipaistev, paljastades autori tehnilised oskused, tema kontseptsioonivõime ja inimpsühholoogia tundmise. Üks kunstiteadlane on öelnud otse: portree on kunstniku meisterlikkuse proovikivi," ütleb Pukk.

Pukk nimetab Jõhvi ekspositsiooni kirjuks. "Osa autoreid läheb detailide peale välja, teised lähtuvad sajanditevanustest esteetikamudelitest. Portree võimaldab paljut ja mul isiklikult on hea meel näha töid, mis viivad portreežanrit edasi. Eesti pole ses vallas maailmast maha jäänud," ütleb Pukk, kes naasis pärast viieaastast USAs elamist äsja Eestisse.

Väärt mõõduvõtmine

Jõhvi kunstikooli direktori Mati Rautso sõnul on teemanäitused, nagu maalikunstnike liidul on kombeks korraldada, kunstnikele huvitavad enese proovilepaneku ja "oma kingadest väljaastumise" mõttes ning võivad vaatajale üllatusi pakkuda.

"Jõhvi näitusel esinevatest autoritest on ju tõsimeelsed portretistid ainult Aapo Pukk ja Ilmar Kruusamäe ning Laurentsius. Nemad ongi head, veel lisaks Ado Lill, Mall Nukke, Valev Sein, Sven Saag, mõned vähemtuntud nooremad autorid ja muidugi Tiit Pääsuke," ütleb Rautso.

Sillaku kursusejuhendaja Jõhvi kunstikoolist Aira Rautso leiab, et käesoleva näituse puhul on tegu üle pika aja soliidse näitusega kontserdimajas. "Et nii palju kunstnikke maalivad portreesid, mõjub värskendavalt ja hästi. Näitus on mitmekesine ja kajastab teemat paljudest eri vaatenurkadest," ütleb proua Rautso. Tema toob lemmikuina välja Margus Meinarti ja Valev Seina tööd.

Kuraatorid ootavad, et näitusekülastajad märgiksid külalisteraamatusse, milliselt kunstnikult nemad portree telliksid ja milliselt kindlasti mitte.

Aastanäitus "Portree" jääb Jõhvi kontserdimajas avatuks mai lõpuni.

Tagasi üles
Back