Jõhvis kõlavad Ida-Viru juurtega väliseestlase Olaf Kopvillemi kupleed

Näitleja ja laulja Peeter Kaljumäe on kohtunud mitmeid kordi Olaf Kopvillemiga nii Eestis kui Kanadas. Pilt on tehtud 1993. aastal Oakville'is. Foto: Erakogu

Kolmapäeval, 27. novembril Jõhvi gümnaasiumis ja kontserdimajas toimuvad kontserdid tõstavad au sisse Olaf Kopvillemi − Jõhvi gümnaasiumi vilistlase, kes tegutses Kanadas nii keemiku, kupletisti kui ka koorijuhina.

Jõhvi muuseumi selts korraldab kontserdi koostöös näitleja ja laulja Peeter Kaljumäega, kes esitab nii Olaf Kopvillemi kui ka teiste Eesti kupleemeistrite paremaid palu. "Ühtlasi on see kummardus laulude autori kodukandile Ida-Virumaale, kus algas tema haridustee," ütles Jõhvi muuseumi seltsi juht Anne-Ly Reimaa.

Jõhvi gümnaasiumi vilistlane Olaf Kopvillem sündis Kiviõlis 1. novembril 1926. Tema lapsepõlv möödus Lüganuse kihelkonnas. Õpingud Jõhvi gümnaasiumis katkesid sõjaolukorra tõttu. Teise maailmasõja keerises, 18aastasena Saksa sõjaväkke mobiliseerituna sattus ta 1944. aasta sügisel koos taganevate üksustega Saksamaale.

1947. aastal lõpetas Olaf Kopvillem põgenikelaagris Geislingeni eesti gümnaasiumi, seejärel asus töölepingu alusel vasekaevurina tööle Kanadasse. 1956. aastal lõpetas ta Montréali ülikooli keemikuna, õpingute ajal osales korporatsiooni Ugala tegevuses.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas Olaf Kopvillem paar aastat ülikooli juures õppejõuna ja seejärel astus 1957. aastal keemikuna Shelli õlifirma teenistusse, töötades Montréalis, Torontos ja Burlingtonis ning aastatel 1972-1974 Hollandis.

Kõige rohkem kuulsust tõid kupleed

Ent rohkem kui töö keemikuna tõi talle kuulsust tegutsemine pagulasaastail muusika valdkonnas. Muusikalise hariduse omandas Olaf Kopvillem iseõppijana Roman Toi juhendusel.

Koorijuhina tegutses ta mitme kollektiivi juures, nagu Toronto eesti meeskoor (1960-1963), Montreali Eesti naiskoor (1963-1969), noorte rahvuskultuuriline rühmitus Vikerlased ja tüdrukute laulurühm Montrealis (1964-1970), Hamiltoni Eesti seltsi segakoor (1970-1989) ja Hamiltoni Helletajad (1977-1987).

Kõige rohkem kuulsust kaasmaalaste seas tõid Kopvillemile tema kupleed, mis olid populaarsed nii väliseestlaskonna seas kui ka Eestis. Tema esimene sooloheliplaat "Vindilised viisid" ja sellele järgnevad "Viise ja vinte" ja "Lenda, lenda, lepalind" koos Leida Järviga on tänini tuntud ja armastatud.

Võinuks olla sama populaarne kui Eino Baskin

"Kui Olaf Kopvillem poleks pagulusse läinud ja oleks imekombel Eestimaal ellu jäetud, siis saanuks ta siin sama populaarseks kui Eino Baskin. Ja Eesti kuplee tõusnuks austusväärsemale tasemele. Ainult et siis oleks meil samavõrra vajaka jäänud pagulaselu laulupeegeldustest," on öelnud humorist ja kirjanik Priit Aimla.

Kopvillem tegi ka pidevalt kaastööd Toronto ajalehele Vaba Eestlane, mille põhjal andis ta 1996. aastal Tallinnas välja kogumiku "Vested". 1993. aastal esitas Pärnu teater Endla muusikalise komöödia "Toronto - Vilsandi, nõudmiseni". See teatri Varius näitemäng valmis Olaf Kopvillemi eluloo ainetel ja kajastas loomingut aastatel 1973-1996. Olaf Kopvillem suri 21. juuli 1997 Burlingtonis Kanadas.

Näitleja Peeter Kaljumäe on kohtunud mitmeid kordi Olaf Kopvillemiga nii Eestis kui Kanadas ja toob kontserdil publikuni kuulsa idavirulase huvitavaid eluloolisi seiku.

Peeter Kaljumäe kontsert "Sõber, ütle, kuidas käis see vana viis!" algab Jõhvi kontserdimajas kell 19. Pileti maksumus täiskasvanuile on 20 eurot, sooduspilet 15 eurot. Piletid on eelmüügis Piletilevis. Samal päeval esineb Peeter Kaljumäe Jõhvi gümnaasiumis Olaf Kopvillemit tutvustava kontserdi-loenguga.