Soome-ugri kultuur pääseb Ida-Virumaal üha rohkem pildile

Soome-ugri rahvad teevad end Ida-Virumaal ikka ja jälle nähtavaks. Pilt on tehtud eelmisel suvel Narva-Jõesuus peetud Viru-Ingeri laulupeol, mis esimest korda toimus sada aastat varem. Järgmine aasta on aga pöördeline, sest Narvast saab soome-ugri rahvaste kultuuripealinn. Foto: Alar Tasa

Hõimupäeva eel Jõhvis toimunud konverents keskendus sellele, kui hõimu- ja keelerikas on Kirde-Eesti olnud. "Kirde-Eesti ei ole rikas mitte ainult maavaradelt, vaid ta on ka keeleliselt üks Euroopa rikkamaid kohti," kinnitas keeleteadlane Karl Pajusalu.

Tänavu jõuti traditsiooniks saanud hõimupäevade konverentsiga Kirde-Eestisse ja sellel on Fenno-Ugria asutuse nõuniku Jaak Prozese sõnul oma põhjus. Soomeugrilastest eestlaste kõrval on ka siinsel venekeelsel elanikkonnal soome-ugri juuri.

"Mõned juured on õige sügaval, peaaegu 800 või rohkem aastat. Mõnedel on juured saja aasta tagusest ja hilisemast ajast, aga igal juhul on siinsetel inimestel soome-ugri juured," ütles Jaak Prozes, kui juhatas sisse konverentsi "Soome-ugri rahvad ja Kirde-Eesti".