/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
/nginx/o/2011/10/18/11989938t1h31c4.jpg)
Mäetaguse supelmaja viiakse üle päikese- ja maaküttele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saastekvootide müügist saadud rahaga ehitatakse Mäetaguse supelmaja küttesüsteem ümber niiviisi, et edaspidi ei peaks keskkatlamaja suvel ainult selle hoone pärast töös hoidma.
"Sel ajal, kui supelmaja ehitasime, niisugust tüüpi päikesepatareisid veel ei tehtudki - need olid alles katsetamisjärgus," ütles Mäetaguse vallavanem Aivar Surva vastuseks küsimusele, miks kõigest kolm aastat tagasi valminud supelmaja küttesüsteem juba renoveerimist vajab.
Surva sõnul on supelmaja ülalpidamine üksjagu kulukas: "Kütte- ja personalikulud on kõige suuremad ning kui neist ühe pealt on võimalik kokku hoida, siis on see suur asi. Praegu peame katlamaja suvel ainult supelmaja pärast töös hoidma - muidu see suvekuudel seisaks. Päikese- ja maasoojusenergiaga kütmine muudab küttekulu kindlasti vähemalt poole võrra odavamaks."
Supelmaja klaaskatus ja aknad vahetatakse välja päikesepaneelide vastu ning ehitatakse välja maaküttesüsteem. Kui viimane toimub peamiselt väljaspool hoonet, siis akende vahetamise ajaks tuleb maja tõenäoliselt mõneks ajaks sulgeda. "See töö ei tohiks pikalt kesta," arvas Surva.
Riigi Kinnisvara AS on projekteerimishanke juba korraldanud, võitjaks osutus OÜ Kuubik Projekt. Ehitushanke väljakuulutamise plaaniline tähtaeg on 15. november.
Töödeks kuluv summa on suurusjärgus 160 000 eurot (2,5 miljonit krooni); kõik see kaetakse saastekvootide müügist saadud rahaga.
Valla hoonete ökorenoveerimise plaanist - supelmaja, kool ja rahvamaja - rääkis vallavalitsuse arendusnõunik Jana Pavlenkova juba aasta tagasi.
"Küsisime saastekvootide raha ka koolimaja renoveerimiseks, aga sellega jäime nn joone alla. Kui supelmaja jaoks poleks raha saanud, siis vähemalt maakütte osa oleksime oma rahaga ikka ära teinud, päikesepaneele küll vaevalt," rääkis Aivar Surva.
Passiivmajana kavandatud teenindusmajaga on vald samuti projekteerimiseni jõudnud: ASis Meistri Projekt peab see valmima veel enne aasta lõppu. Surva hinnangul jääb selle hoone valmimine aastasse 2013. "Isegi kui me seda tuleval aastal alustame, siis valmis kindlasti ei jõua. Ja tarka ökomaja, nagu me alguses plaanisime, sellest siiski ei tule - aga võimalikult palju kavandatust teeme seal kindlasti teoks."