RMK võttis Kauksis männikuid maha

Kauksi puhkeala männikud on kohati olematuks raiutud. Foto: AIVAR TALISTU

RMK tehtud lageraied muutsid Kauksi ja Kuru küla ning ranna vahelise ala ilmet tundmatuseni; noortel istikutel kulub metsa mõõtu kasvamiseks vähemalt paarkümmend aastat.

"Me ei väida sugugi, et metsauuenduslikud tööd tuleks Peipsi ranna läheduses ära keelata - otse vastupidi, metsa on kindlasti vaja uuendada. Küll aga arvame, et selleks ei pea kahe aasta jooksul väikesel maa-alal nii palju metsa lageraietena maha võtma, vaid metsa uuendamiseks on ka teisi, tõsi, töömahukamaid võimalusi," rääkis Kauksi külaseltsi juhatuse liige Piret Talistu.

Endine Kauksi metsaülem Lembit Pärn tunnistas, et neid männikuid pole kunagi uuendatud - nõukogude ajal polnud see lubatud - ning tegemist oli üleseisnud puistutega, mis tõepoolest uuendamist vajasid. Iseasi, kas seda just nii tormiliselt pidi tegema.

"See oli terve ja tugev mets - välja arvatud üks lank üheteistkümnest, mis oli juurepessu täis - ja oleks võinud veel seista küll," võinuks tema hinnangul uuendada aeglasemalt ja kitsaste lankidena. "Üksteist lanki 2,5-3 kilomeetri peale on ikka tohutult palju! Metsakasvatuslikult see ka ei sobi; kui veel mõni lank maha võetakse, tekib suur lagendik ja sellises stepimiljöös ei taha noored kultuurid ka kasvama minna."

Noored kultuurid, mida RMK kevadel istutada plaanib, kasvavad Pärna sõnul metsa nägu männikuks paarikümne aastaga. Raie-eelse pildi taastumiseni kulub 40-50 aastat.

Vananevaid metsi ei uuendatud

RMK juhatuse liige Tiit Timberg selgitas, et kuni 2007. aastani jaotati metsad hoiu-, kaitse- ja tulundusmetsadeks. Kauksi ümbruse metsad olid siis arvatud valdavalt kaitsemetsa kategooriasse ja uuendusraieid tohtis teostada turberaietena või lageraiena 30 meetri laiuste lankidena.

"Peame täna nentima, et neid metsaseadusest tulenevaid võimalusi ei kasutatud piisavalt, järjest vananevaid metsi ei uuendatud ja kuhjuv probleem tõugati tulevikku. Riigimetsa neil neljal kvartalil kasvab kokku 203 hektarit männikuid, millest 130 hektarit on raieküpsed ehk vanemad kui 90 aastat. Vananev mets hõreneb ja iseregulatsiooni teel ei tule paraku asemele see, mida ootame ja loodame."

Siitkandi erametsaomanike tugiisik Viktor Lehtse tõdes, et kahtlemata on RMK-l õigus neid metsi majandada, aga kui sellised raied kusagil metsasügavuses kedagi ei häiriks, siis puhkepiirkonnas elavad inimesed on oma ümbruse suhtes tundlikud ja raieid võinuks seal teha vähem intensiivselt.

Timbergi sõnul asuvad vana ning hõreneva metsa häiludesse kiiresti vaarikas ja kõrrelised ning männik ei asendu looduslikult männikuga. "Turberaiete kasutamisel ilmnevad samad probleemid. Kindlaim viis metsa uuendada on lageraie ja sellele järgnev männi istutamine. See on metsakasvataja vastutustundlik tegevus - tagada männikute kestmine ka tulevastele põlvedele."

Mure tuleviku pärast

Maavalitsusele saadetud pöördumises huvitus Kauksi külaselts, kas RMK lageraied on ikka kooskõlas Ida-Viru maakondliku teemaplaneeringuga ja Iisaku valla Peipsi järve äärse rannaala üldplaneeringuga, kus see piirkond on määratletud puhke- ja virgestusalana.

Maavanem Riho Breivel vastas, et planeeringulahenduse ühe ettepanekuna soovitati kohalikel omavalitsustel väärtuslike maastike tervikliku arengu huvides koostada nende hoolduskavad, millega oleks määratud selliste maastike säilitamiseks, taastamiseks ja arendamiseks vajalikud tööd ja meetmed. Hoolduskavad koostatakse koostöös piirkonna riigimetsade valitseja ja erametsaomanikega ning selle olemasolul oleks koostööpartnereid kindlasti informeeritud kavandatavatest raietest. Kuna Iisaku vallavalitsus pole väärtuslike maastike hoolduskava koostanud, polnud RMK-l kohust elanikke teavitada.

"Need raied on tehtud ja selge, et midagi tagasi pöörata ei saa. Praegu tunneme muret selle pärast, mis saab edasi," rääkis Viktor Lehtse. "200 meetrit rannaäärset männikut on kaitsetsoonis ja seal majandada ei tohi - samas on ka need puud vanad ja sedagi metsa peab korrastama hakkama. Kuigi RMK nende lankide naabruses enne viit aastat uusi lageraieid teha ei tohi, ei takista miski neil viie aasta pärast ka ülejäänud männikuid maha võtta."

RMK esindajatega on külaselts juba kohtunud, lähemal ajal kavandatakse kokkusaamist kaitsealade asjatundjaga. Vallavalitsusele on plaanis teha ettepanek kehtestada puhkealal asuvate metsade majandamiseks piirangud.

"Pole mõeldav, et üks põlvkond suvitajaid suvitab noorendike ja raielankide vahel," ütles Piret Talistu.