Kohtla-Järve mägede sulgemine reostab õhku

Keskkonnaamet peab õhusaaste põhjuseks poolkoksimägedel toimuvaid sulgemistöid. Foto: Matti Kämärä

Kohtla-Järve õhuseirejaam näitab sagedasi vesiniksulfiidi lubatud normi ületamisi; terviseameti väitel need ületamised inimeste tervist ei ohusta, küll aga on mädamuna lõhn ebameeldiv.

Oktoobri alguses pöördus keskkonnainspektsioon Kohtla-Järve elanike kaebustest ajendatuna keskkonnaameti poole: kuna Kalevi tänava õhuseirejaama andmetel ületati tänavuse üheksa kuuga vesiniksulfiidi ühe tunni keskmist piirväärtust koguni 33 korral, tuleks saasteainete heitkoguste vähendamiseks midagi ette võtta.

Keskkonnainspektsiooni Ida regiooni juhataja Andrus Simson ütles, et ühegi Kohtla-Järve piirkonnas tegutseva ettevõtte omaseire andmed ületamisi ei näita.

"Seega on tõenäoliselt tegemist mitme ettevõtte heitmete koosmõjuga ja üks meie küsimusi keskkonnalube väljastavale keskkonnaametile ongi, kas neid lubasid andes on arvestatud ka koosmõjuga," selgitas ta.

Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja Jaak Jürgenson kinnitas, et koosmõju on arvestatud: "Õhulubade puhul on lausa nõue, et oma andmeid esitades peavad ettevõtted arvestama ka ümbruskonna teiste ettevõtete heitmetega."

Tervist ei ohusta

Keskkonnainspektsioon edastas Kalevi tänava seirejaama ning piirkonna tööstusettevõtete seirejaamade andmed terviseametile, saamaks teada, kuidas sellised ületamised võivad mõjuda inimeste tervisele.

Terviseameti vastusest selgub, et 17. juunil registreeris VKG territooriumil paiknev seirejaam vesiniksulfiidi taseme, mis ületab lubatud piirväärtust (8 μg/m³) ligikaudu 18 korda, ning samuti näitas vesiniksulfiidi lubatud piirväärtuse korduvat ületamist Kalevi tänava seirejaam.

Terviseamet selgitas, et väävelvesinik on värvusetu, lenduv gaas, millele on iseloomulik mädamuna lõhn. Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel võivad inimesed hakata seda lõhna tundma, kui vesiniksulfiidi sisaldus on 11μg/m³. Erisuguste väävelvesiniku kontsentratsioonide juures on WHO andmeil võimalikud tervisemõjud alates tugevast silmade ärritusest kopsuturse ja hingamise seiskumiseni.

Terviseameti väitel on 17. juuni mõõtetulemuus ligikaudu 104 korda väiksem kui WHO esitatud silmade ärrituse sümptomile vastav kontsentratsioon. Samas on see 13 korda kõrgem ebameeldiva lõhna tundmise kontsentratsioonist ning võib mõjutada inimeste elukvaliteeti.

Mägede liigutamise tulemus

"Kahtlemata on hea, et inimeste tervisele ohtu pole, kuid keskkonnainspektsiooni jaoks on probleem endiselt olemas: sellel territooriumil asuvate ettevõtete - VKG koos tütarettevõtetega, puhastusseadmed ja poolkoksimägedel toimuvad sulgemistööd - tegevuse koosmõju, mille tulemusena näitab seirejaam pidevalt ühe saasteaine lubatud piirväärtuse ületamisi," ütles Andrus Simson.

Simsoni sõnul pole tal alust kellelegi näpuga näidata, kuna üheski neist ettevõtetes pole täheldatud avariilisi ega muid tootmisprotsesse häirivaid juhtumeid.

Et võimalike lisanõuete kehtestamine on keskkonnaameti ja kohaliku omavalitsuse pädevuses, palus inspektsioon keskkonnaametil koostada selle piirkonna kohta saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava.

Jaak Jürgenson lubas seirejaamade andmeid analüüsida, võttes arvesse ületamiste ajal valitsenud tuulte suunda ja tugevust.

"Meie hinnangul võib tegemist olla poolkoksimägede sulgemisest tuleneva mõjuga," ütles ta. "Ületamised on ju sagenenud just viimasel ajal, kui mägede harjasid liigutama hakati. Vesiniksulfiidi sealt igal juhul tuleb ja arvestuslikult võivad need kogused just nii suured olla, et selliseid ületamisi põhjustada."

See, et kohapealne seirejaam ületamisi ei näita, pole Jürgensoni sõnul määrav: "Küünla all ongi pime - otse mäe all pole tunda, vaid saaste levib kaugemale."