Iru prügipõletusjaam jätab prügilad jäätmenälga
13. detsember 2011, 23:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pooleteise aasta pärast käivituv Iru prügipõletusjaam koos kahe juba tegutseva jäätmekütusetehasega neelavad enamiku kogu Eesti prügist ning viis europrügilat peavad oma äriplaanid ümber kavandama.
Tootmisvõimsusi kokku liites suudavad juba aastapäevad tegutsev Veolia prügikütusetehas, oktoobris avatud Ragn-Sellsi jäätmekütusetehas ning juunis 2013 avatav Eesti Energia Iru prügipõletusjaam aastas töödelda 440 000 tonni segaolmejäätmeid. See on veerandi võrra rohkem, kui selliseid jäätmeid Eestis üldse tekib.
"Puhtaritmeetiliselt ei saa seda võtta," ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. "Iru jaamas saab põletada ka neid jäätmeid, mis ei ole olmejäätmed - ehitusjäätmeid näiteks. Ka jääb jäätmekütuse tootmisel jääke, mida Irus põletada saab."
Juttude kohta jäätmete sissevedamisest ütles Eek, et geograafilises mõttes ei näe ta kohta, kust neid võiks Eestisse tuua. "Euroopas seda tehakse küll - Holland näiteks toob jäätmeid Saksmaalt ja Inglismaalt."
Vajadust prügi sisse vedada ei näe ka Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam, kelle hinnangul on kahe jäätmekütusetootja prügivajaduse numbrid vahest natuke üle paisutatud. "Tehased töötlevad prügi, Iru jaam on ahela lõpus ja põletab kõik ära. Jäätmekütusel on väga piiratud kasutusvõimalused ja selle tootmine õigustab end siis, kui jäätmeid on vaja pika vahemaa taha vedada."
Prügi sihtkoha määrab hind
Peeter Eegi sõnul jäätmekäitluse uued suunad Eesti viiele europrügilale kadu ei tähenda: "Juba välja ehitatud ladestusalad täituvad lihtsalt aeglasemalt. Õigustatud ootustest pole põhjust kellelgi rääkida, sest jäätmete taaskasutamine ja ladestamise vähenemine oli sisse kirjutatud juba eelmisse jäätmeseadusse. Sortimine ja kompostimine jäävad prügilates ikka alles."
ASi Uikala Prügila tegevjuht Ervin Metsatalu arvab, et Tallinnas ja selle ümbruses tegutsevatele jäätmekäitlejatele võib siinne kant liiga kaugeks jääda.
Urmo Heinami väitel tunneb Iru jaam huvi ka Uikala prügi vastu - Eestis on vahemaad nii väikesed, et tasub vedada küll. "Suudame kindlasti pakkuda soodsamat käitlushinda kui ükski prügila."
Prügivedu kindlustab tagalat
Uikala prügilas on tulevikule mõeldes vaetud võimalikke koostöövariante Iru põletusjaamaga. Näiteks vahelaona tegutsemine: kogutakse piirkonna jäätmed kokku ja saadetakse suurte autodega Irusse ning tullakse sealt tuhakoormatega tagasi.
"Oleme juba ostnud multiliftauto, millega veame ehitusprahti ja suuremaid jäätmeid, ning ühe pressauto ja tellinud konteinerid. Plaanis on teinegi pressauto soetada," kavatseb prügila Metsatalu sõnul hakata ise jäätmeid vedama.
Prügiveo mõte on tagalat kindlustada: "Kui jäätmed on meie käes, tulevad need Uikalasse. Kui jäätmed on kellegi teise käes, võivad need jõuda kuhu tahes."
Jäätmekütuse tegemisest Uikalas loobuda ei kavatseta: Kunda tsemenditehasele siin valmiv kütus sobib. Metsatalu sõnul pole plaanis anda Iru põletustehasele midagi sellist, mida saab kohapeal töödelda, küll aga võiks anda neid jäätmeid, mida praegu ladestatakse.
Liigiti kogumine ei kao
"Jäätmete sorteerimise vajadus ja kohustus jääb loomulikult alles," kinnitas Peeter Eek. "See, kui segajäätmete hind alla läheb, kindlasti nõrgendab liigiti kogumise motiive; meie asi ongi mõelda, kuidas neid motiive tugevdada."
Urmo Heinami sõnul on jäätmete kodune liigiti kogumine kõige paremini arenenud just nendes riikides, kus tegutsevad jäätmepõletusjaamad - Saksamaal ja Rootsis näiteks. "Põletamine on lahendus, mis aitab jäätmekäitluse keskkonnasõbralikumaks muuta, aga see pole kindlasti ainus lahendus," toonitas ta.