Iga neljas ehitaja töötab ümbrikupalga eest

Paari aasta tagune foto on illustratiivne. Foto: Peeter Lilleväli

Maksuameti sel nädalal korraldatud reid 66 ehitusplatsile tõi ilmsiks, et iga neljas ehitaja saab ümbrikupalka, mille pealt riigile makse ei laeku.

Maksu- ja tolliameti 130 ametnikku ilmusid sel teisipäeval ja kolmapäeval ootamatult 66-le Eesti ehitusobjektile ja ligemale tuhandelt seal toimetanud inimeselt võeti selgitusi töösuhte või selle puudumise kohta. Esialgsed tulemused näitasid, et ligi veerand töötajatest saab ümbrikupalka.

Põgenesid objektilt

Maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Anne Osvet ütles, et Ida-Virumaal külastasid ametnikud kokku nelja Sillamäel ning Narvas asuvat ehitusplatsi, mille nimesid ja seal tegutsevaid firmasid maksusaladusele viidates ei avaldata.

Ta märkis, et siinne piirkond ei erinenud kontrolli tulemuste poolest ülejäänud Eestist. "Ka Ida-Virumaa objektidel oli võõrtööjõudu ja inimesi, kes ametnike saabudes objektilt põgenesid," lausus Osvet.

Ta lisas, et kontrollimistel juhtub sageli, et ehitusplatsil töötavad inimesed püüavad ametnike eest minema joosta või kõikvõimalikul muul moel selgituste andmisest kõrvale hoida.

Ehitusvaldkonnas kontrolle juhtiva Rauno Ellermaa sõnul näitab põgenemine selgelt, et nende inimeste tööandjad on oma äritegevuse üles ehitanud maksupettusele. Niisuguseid ettevõtteid kontrollib ja karistab maksuhaldur seni, kuni neil on maksudega kõik korras.

Kurioossete juhtumitena põgenes üks ehitaja ametnike eest katusele, teine peitis end keldrisse ja väitis, et tuli äsja platsile tööd otsima. Kontrollimisel selgus, et ta on sellel objektil siiski pikemat aega töötanud.

Rikuvad konkurentsi

Ida-Virumaa ehitusfirmade Ferdmaster ja Liisbet Invest juhatuse liige Meelis Tint tõdes, et nii suur ümbrikupalkadega vahelejäänute hulk ei tule talle üllatusena. "Riigihangetel koostame hinnapakkumisi, arvestades muu hulgas vastavalt turu olukorrale ehitajate palkasid koos kõikide maksudega. Kui näeme, et mitmed konkurendid on tulnud välja märgatavalt väiksema hinnaga, siis võib eeldada, et osade pakkujate puhul ei ole tegemist mitte eelarvestusveaga, vaid juba ette on arvestanud "musta tööjõu" või seda omavate allhankijate kasutamist," sõnas Tint.

Tema sõnul ei ole sellise ausat konkurentsi rikkuva tegevuse väljajuurimiseks muud rohtu kui maksuameti tõhus ja sage kontroll. "Selliste valemängijate suhtes ei tohiks olla mingit armu," ütles Tint, kes, olles ka Jõhvi linnavolikogu eelarvekomisjoni liige, lisas, et peale konkurentsi rikkumise kaotavad laekumata jääva tulemaksu näol raha ka kohalikud omavalitsused.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku hinnangul jäi 2011. aastal riigil ehitusvaldkonnas saamata vähemalt 40 miljonit eurot. "Üle veerandi ehitusettevõtetest ei täida oma maksukohustusi korrektselt ja siin on, kuhu minna," ütles ta, märkides, et peale kontrolli tõhustamise on vaja muuta ka seadusi. "Näiteks Rootsis on teatud tegevusvaldkondades niisugune töötajate ja tööaja arvestuse pidamise kohustus. Rootsi maksuhalduril on õigus ette teatamata tegevuskohta siseneda ning arvestuse olemasolu ja täpsust kontrollida. See on loonud olukorra, kus objektidel ei ole enam esimest päeva tööl olevaid ega sugulasi külastama tulnud inimesi."