Sillamäe sadamasse kavandatakse gaasiterminali

Gaasiterminali kavandatakse kohale, kus veel mõni aeg tagasi võimutses meri ning mis sadamas toimunud ehitustööde käigus maismaaks täideti. Foto: Matti Kämärä

OÜ Sillgas kavandab Sillamäe sadamasse võimsat vedelgaasiterminal, et suurendada Eesti energeetilist sõltumatust.

Veeldatud maagaasi LNG terminali ehitamise nimel tegutseb Eestis viis äriühingut, kuigi Balti riikidesse mahub neid vaid üks.

"Ma ei nimetaks seda võidujooksuks," ütles Sillamäe gaasiterminali arendaja, OÜ Sillgas tegevjuht Toomas Niinemäe. "Kõik need firmad ajavad praegu oma paberimajandust - kõigepealt tuleb ju dokumendid korda saada, finantseerimisvõimalused selgeks teha -, kes esimesena finišisse jõuab, seda näitab aeg."

Sillamäe eelisteks teiste arendajate asukohavalikus olevate Paldiski ja Muuga sadama ees peab Niinemäe Sillamäe sadama sügavust: "Kõik suured laevad, mis Taani väinast läbi mahuvad, tulevad ka siia sisse."

Aasta läbi laevatatav

LNG terminal peaks hakkama vastu võtma aastas 2,3 miljonit tonni maagaasi ja pumpama selle kolme kilomeetri kaugusel asuvasse Eesti Gaasi Narva-Tallinna gaasitorusse.

Mullu detsembris ütles Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov Eesti Päevalehes, et ei pea Sillamäed kuigi suure väljavaatega asukohaks, sest Narva-Tallinna gaasitoru läbilaskevõime pole kuigi suur, samal ajal aga asub suurem osa gaasi tarbimisest just Tallinnas. Samuti pole Sillamäe sadama jääolud Kotovi hinnangul Muuga sadamaga konkurentsivõimelised.

"Sillamäe sadam on 365 päeva aastas laevatatav," kinnitas Toomas Niinemäe, et ei tea ühtegi juhust, kus mõni laev oleks jääolude tõttu sinna sisse sõitmata jätnud. "Eesti Gaasiga oleme rääkinud, kõik need probleemid on lahendatavad."

Asukoht panga all meres

Gaasiterminali on Sillamäe sadamasse tahetud rajada varemgi - vastavalt kolm ja neli aastat tagasi. Tollased võimalikud investorid loobusid väidetavalt selle pärast, et neile ei sobinud kohalike looduskaitsjate nõue rajada terminal järsu merekalda varju. Looduskaitsjate argument oli, et võimaliku õnnetuse korral kaitseb paekallas linna lööklaine eest.

"Meile see pangaalune asukoht lausa meeldib," ütles Niinemäe, kelle sõnul on tegemist sadama varasema arendamise käigus merre täidetud enam kui 20 hektari suuruse alaga. "Kui terminalide ohtlikkusest rääkida, siis LNG ei plahvata ja mingit lööklainet ka ei ole: tegemist on -160 kraadini jahutatud gaasiga, mis õnnetuse korral võib üksnes põlema süttida. Olen käinud LNG terminale vaatamas Norras ja Belgias, kusjuures Seebrügge terminalist poole kilomeetri kaugusel asub Lasnamäe-suurune asum. Sillamäel elualasid lähedal ei ole, linnulennul on linnani vähemalt paar kilomeetrit."

Keskkonnamõju selgub sügiseks

Lisaks veeldatud maagaasi LNG mahutipargile kavandab Sillgas veeldatud naftagaaside LPG mahutiparki. Tegemist on nafta ammutamisel eralduva propaani ja butaani seguga, mida kasutatakse balloonides müüdava majapidamisgaasi valmistamiseks.

Neil päevil keskkonnaameti heakskiidu saanud OÜs E-Konsult valminud Sillamäe gaasiterminali keskkonnamõju hindamise programm näeb ette, et keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse ka võimalust ohutuskaalutlustel LPG käitlemisest loobumist.

"Kui LPG peaks osutuma kogu projekti jaoks ülikriitiliseks, siis loomulikult oleksime valmis sellest loobuma, et kogu projekt seisma ei jääks," ei pea Niinemäe sellist võimalust küll eriti tõenäoliseks. "Meie mahutid on tehnika viimane sõna!"

Praegu on Sillgasil käsil uuringud ja eelprojekteerimine, keskkonnamõju hindamise tulemused selguvad ja pannakse avalikule arutelule sügisel. "Selleks ajaks on ka muud dokumendid korras ja usun, et järgmiseks kevadeks peaksime ehitusloani välja jõudma," ütles Niinemäe, et ehitamisele kulub paar aastat.