Sisekaitseakadeemia koolitab Narvas järelkasvu

Eile toimus Narva Soldino gümnaasiumis sisekaitseakadeemia infopäev, kus 8. ja 9. klasside õpilastele tutvustati sisekaitselise eelkoolituse sisu. Oma tööd ja tehnikat tutvustasid politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ning justiitsministeerium. Foto: Ilja Smirnov

Kolme piirilinna gümnaasiumi noored alustavad sellest sügisest sisekaitselist õpet, mis peaks suurendama nende võimalusi hiljem sisekaitseakadeemiasse astuda ja sisejulgeoleku vallas tööle asuda.

Alanud õppeaastal alustab kolmes Narva koolis - Soldino gümnaasiumis, Vanalinna riigikoolis ja 6. koolis - ühine sisekaitseline eelkoolitus, mis kestab kolm aastat.

Soldino gümnaasiumis on huvi sisejulgeolekuainete vastu suur: 48st kümnedate klasside õpilasest valis selle õppesuuna 25, lisaks neli huvilist 11. klassist. "Riigikaitset oleme varemgi õpetanud, aga sisekaitseakadeemia pakub laiemat õpet, mis hõlmab ka näiteks päästetööd ja piirivalvet," rääkis direktor Ljubov Fomina.

Direktor lisas, et võib oma õpilastele sisekaitse eelkutseõpet julgelt soovitada. "See suurendab võimalusi leida tööd, mis on praegu Narvas tõsine probleem. Sisekaitseline õpe mõjub positiivselt ka selles mõttes, et distsiplineerib õpilasi ja innustab neid korralikkusele."

Süvendatud keeleõpe

Fomina sõnul on pluss seegi, et sisekaitseline eelkoolitus hõlmab lisaks erialastele teadmistele süvendatud eesti keele õpet.

Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur nentis, et intensiivne riigikeeleõpe kõrvaldab Ida-Viru noorte suurima komistuskivi akadeemiasse pürgimisel. "Narva ja kogu Ida-Virumaa noored on sisekaitselistel erialadel väga oodatud, kuna tugevusena valdavad nad vene keelt, mida igapäevatöös palju vaja läheb. Ida-Virumaalt pärit sisseastujate kõige suurem takistus on seni olnud eelkõige ebapiisav eesti keele oskus."

Õppeaastat alustataksegi erialase eesti keele õppekursusega. Sellele järgneb sisejulgeoleku eelkutseõpe, kus kolme aasta jooksul omandatakse baasteadmisi pääste-, politsei-, piirivalve-, vangla-, maksunduse ja tollitööst. Eelkoolituse esimene aasta lõpeb laagriga sisekaitseakadeemia päästekolledži päästekoolis Väike-Maarjas ning teine aasta laagriga politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse koolis.

Parem ettevalmistus

Sisekaitseakadeemia nõuniku Priit Männiku hinnangul paranevad sisejulgeoleku õppesuuna valinud venekeelsetel noortel võimalused sisekaitseakadeemias õpinguid jätkata. "Olen täiesti veendunud, et sellise kolmeaastase õppe tulemusena ei teki nende õpilaste puhul enam probleemi, et me ei saaks neid ebapiisava keeleoskuse tõttu akadeemiasse vastu võtta. Samuti on need tudengikandidaadid ka parema ettevalmistusega kui tavalise gümnaasiumi lõpetanud."

Eelmisel õppeaastal alustas sisejulgeoleku õppesuunas õpinguid 30 õpilast Kohtla-Järve Järve gümnaasiumist ja Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumist. Jõhvi gümnaasium on koostöös sisekaitseakadeemiaga välja töötanud riigikaitse õppekava.