RETROLUGU: Kuidas Ida-Virumaal 20 aastat tagasi tähistati Euroopa Liitu astumist ⟩ Toilas ohverdati eurohärg

20 aastat tagasi 1. mail tähistati Ida-Virumaal Euroopa Liitu astumist härja küpsetamisega Toilas. Foto: Peeter Lilleväli

"Sel aastal võime lõplikult tõdeda, et külm sõda on meile lõppenud," ütles välisminister Kristiina Ojuland 1. mail Toila sanatooriumi juures kämpinguplatsil, kus heisati eurolipp ja mekiti vardasse aetud sajakilost härga.

Enne välisministri saabumist kuulub kohalviibijate jagamatu tähelepanu vardasse aetud härjale, mille Toila sanatooriumi omanikfirma ASi Agdeck juht ja härjafarmi omanik Sulev Reelo ohvriloomaks ristib.

200kilose eluskaaluga härg on ilma sisikonna, kootide ja peata kahanenud kaalus poole võrra. "Kui võtta veel kondid välja, jääb liha umbes 50 kilo," täpsustab oma elus kümnendat härga küpsetav Ralf Burk. Küpsetamisele on eelnenud kümnetunnine eeltöötlus.

"Kõik tehnoloogid väidavad, et härja valmistamiseks läheb viis päeva, aga mina saan kahe päevaga hakkama, nii et tehnoloogid tuleb kas lahti lasta või panevad nad looma ainult soolvette. Mina lisasin ka teisi maitseaineid, mis teevad liha pehmeks," räägib Burk. Marinaadi põhikomponendiks on õli, lisaks veel mustsõstra- ja aprikoosimoos, majonees, muskaat jm. "Ketšupit ja äädikat pole tilkagi," kinnitab ta.

Sündmusterohke aasta

Enne kui saab asuda härjaliha nautima, tuleb euroajastu ametlikult alanuks kuulutada. "See aasta on olnud meile ajaloolise tähendusega," tõdeb välisminister Kristiina Ojuland eurolipu heiskamise saateks. "Vaid kuu aega tagasi sai meist NATO, nüüd Euroopa Liidu liige ja kui mõelda natukene suve poole ette, siis selle aasta augustis möödub 10 aastat Vene vägede väljaviimisest Eestist. Usun, et sel aastal võime lõplikult tõdeda, et külm sõda on meile lõppenud ning Eesti on saanud väikese riigina suurte ja võimsate liitude üheks osaks."

Samal ajal kui peaminister Juhan Parts pidutseb koos teiste valitsusjuhtidega Dublinis, peab välisminister loomulikuks Eestisse jäämist. "See on ju eelkõige tähtsündmus Eesti jaoks. Seda, et olen 1. mail just nimelt Eestis, kavandasin juba mitu kuud tagasi."

1. maile langenud Jõhvi gümnaasiumi vilistlaste kokkutulek tõi kooli ühe tuntuma lõpetaja Ida-Virumaale. "Olin koolile mitu aastat järjest lubanud, et tulen."

Päike paistis ka 1. mail

Tuntud euroskeptik, nüüd Reformierakonna nimekirjas europarlamenti pürgiv Igor Gräzin särab Toila lustipeole jõudes, justkui oleks Eesti astumine Euroopa Liitu ka tema unistuse täitumine. "Mul on hea meel tõdeda, et need, kes arvasid, et täna enam päike ei paista, on eksinud. Ta paistis eile ja paistab täna. Ja küllap see elu hakkabki nii minema, et seda päikest on täpselt nii palju, kui me ise seda teeme." Õigusteaduse professor lisab, et iga jurist, kes läheb kohtusse ja ütleb kohtunikule, et ta on loll ning tema seadused on lollid, on vilets jurist. "Tähendab, et küsimus on otsustatud ja järelikult vaidlustamisele ei kuulu. Nüüd on kõige tähtsam töötada selle nimel, et Eesti säilitaks oma omapära. Olime Nõukogude Liidus mingi eksperimentaalregioon, oleme olnud eristaatusega Vene impeeriumi koosseisus, olime natukene teistmoodi Rootsi impeeriumis. Kui me ka nüüd jääme iseendaks, siis me mängime välja."