Kodualune maa saab maamaksust priiks
11. oktoober 2012, 00:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates järgmisest aastast ei pea maaomanik enam kodualuse maa eest maksma, ent seda üksnes siis, kui sellel asuv elamu rahvastikuregistris tema elukohaks on kinnitatud.
Maamaksust vabastatakse elamumaa linnades, alevites ja mujal tiheasustusega aladel kuni 1500 ruutmeetri ning hajaasustusega piirkondades kuni kahe hektari ulatuses. Tingimus on, et maaomanik on sellel maal asuva hoone oma elukohaks märkinud ja see peab olema rahvastikuregistris kirjas. Just selle registri andmed aasta esimese päeva seisuga võetakse maksuvabastust määrates aluseks ning mingit avaldust selle soodustuse saamiseks kusagile esitama ei pea. Oma elukohaandmed võiks registrist kindluse mõttes siiski üle kontrollida. Seda saab teha aadressil www.eesti.ee või kohalikus omavalitsuses.
Riik lubab hüvitada
Omavalitsuste tulubaasist haukab maamaksuvabastus ametlike prognooside järgi 13 miljonit eurot, omavalitsusühenduste hinnangul on see summa suurem. Riigi hüvituseks pakutud omavalitsustele mineva tulumaksuosa suurendamine 11,4 protsendilt 11,57 protsendini tuleval aastal ja 11,6 protsendini 2014. aastal tegelikku puudujääki ei kata.
Maamaksumäära tõstmine pole paljudes omavalitsustes mingi abiventiil, sest näiteks Ida-Virumaa 22 omavalitsusest 13s on see niigi juba ülemisel piiril ehk 2,5%.
1,6%-lise maamaksumääraga Avinurme vallas vaagis volikogu selle määra tõstmist juba eelmise aasta lõpus tänavust eelarvet koostades, ent jättis kogukonna huvidele viidates muudatuse tegemata. "Kindlasti tuleb see nüüd jälle arutusele, kui uut eelarvet koostama asume," ütles vallavanem Raivo Reisenbuk.
Illuka vald praegust 1,5%-list maksumäära ilmselt ei tõsta. "Arvestusi küll alles teeme, aga meie eelarve üldmahus ei tähenda see maksuvabastus kuigi palju," viitas vallavanem Oleg Kuznetsov, et põlevkivivalla põhitulu tuleb mujalt.
Arvestamine alles käib
Veel ei osata omavalitsustes öelda, kui suure augu maamaksuvabastus tuleval aastal eelarvesse tekitab. Igas vallas ja linnas kontrollib ja võrdleb mõni ametnik rahvastikuregistrit, aadressiandmeid, maakatastrit, kinnistusraamatut ja muid andmeid, sest erinevatel aastatel loodud andmebaasid ei ühildu ja kogu see töö tuleb käsitsi ära teha. Maksuvabastuse rakendamisega tekkiva 990 000eurose lisakulu on riik lubanud omavalitsustele tuleval aastal hüvitada.
"Meie maa-amet alles sisestab andmeid, nii et on raske öelda, kui suur on see tulu, mis tuleval aastal maamaksuvabastuse tõttu laekumata jääb. Väga umbkaudse summana võin öelda 80 000 eurot," rääkis Kohtla-Järve aselinnapea Ljudmila Jantšenko.
Keerulisemaks muudab arvepidamise ka see, et enamik omavalitsusi on seni kehtestanud oma maksusoodustused, Kohtla-Järvel kehtisid need näiteks pensionäridele ja represseeritutele. "Meil pole pensionärid kahel viimasel aastal pidanud kuni 0,3 hektari maa eest maksma. Nüüd saab 0,15 hektarit seadusega maamaksust vabaks. Linnavolikogu otsustab, kas ja kuidas meie senist soodustust pikendatakse," selgitas Jantšenko.
Tema sõnul laekub tulumaksu praegu õnneks väga hästi ning kui järgmine aasta on sama hea ja ka omavalitsuste tulumaksuosa suureneb, ei jäta maamaksutulu vähenemine linna eelarvele kuigi märgatavat jälge.