Kauksi promenaad teeb suvitamise mitmekesisemaks

Luidetel lookleval laudteel on väljasopistuvad platvormid. Foto: EIGO TARKIN

Kavandatav Kauksi promenaad võimaldab suvitajal valida, kas ta pikutab päevitusplatvormil, treenib sõudeergomeetril, hüppab batuudil või peab piknikku, selgus projekti esitlusel.

Kauksi promenaadi projekti üks autoritest, OÜ Artes Terrae maastikuarhitekt Edgar Kaare ütles, et promenaadiga tekiks puhkajatele lisavõimalusi nii sportimiseks, mängimiseks kui lihtsalt naudisklemiseks. "Lisaväärtuseks on valgustus. Tipphooaeg - kolm kuud - on ju üsna üürikene ja miks mitte ka pimedat aega rohkem ära kasutada. Kui inimene tuleb Kauksisse pikemalt, siis soovib ta ka õhtul aega veeta."

Teiseks kaitseks promenaad olemasolevat loodusväärtust. "Praegu liigutakse rannaalal väga kaootiliselt, koormatakse väärtuslike mändide juurestikku ja tallatakse pinnast nii, kuidas juhtub. Kuna ranna kasutusintensiivsus tulevikus tõenäoliselt kasvab, oleks ka looduskaitse mõttes vaja selgemat reguleerimist. Selleks tuleb inimeste liikumine suunata kindlatele tehisradadele, mis vähendab

osaliseltki pinnase tallamiskoormust," selgitas Kaare.

Maastikuarhitekt Andres Viitkar, kes on ühtlasi ka Tamula järve promenaadi projekteerija, märkis, et kujunduse suuna annavad kätte looduslikud tingimused. "Teatud asjad kuuluvad ranna juurde, nagu võrkpalliplatsid, riietuskabiinid või laudtee, aga mänguruumi promenaadi kujundamisel on palju. Oleneb, kuidas see koht sind kõnetab. Võrus oli see, et rand hakkas umbrohtuma ja sealt tulid uued ideed, aga Kauksis on männimets, mida üritame võimalikult palju säilitada."

Neli tsooni

Kui tasase rannaga Tamula järve äärde ehitati nelja meetri laiune betoontee ja liiva peale puitkonstruktsioonil laudtee, siis Kauksi luidetele ja männiku alla tuleb looklev alla kilomeetri pikkune ja 1,6 meetri laiune laudtee, mis toetub kruvivaiadele ja terastaladest konstruktsioonile. Sellest sopistuvad välja vaate- ja istumiskohad.

Projektis on jagatud rannaala mõtteliselt neljaks tsooniks: liivarand, düüniala, aktiivtsoon ning pikniku- ja turuala. Looduslikule luidete alale on projekteeritud vaid rannaga otseselt seotud kergemad rajatised, nagu kiiged, rannavõrkpalliplats, mõned istepingid, riietevahetamise kabiinid ja välidušš.

Aktiivtsoon jääb männimetsa alla, kuhu on hajusalt paigutatud erinevad tervisespordivahendid, näiteks sõudeergomeeter, kõhulihaste treenimise vahend, mitmesugused turnimisvahendid, võrkpalliplats ja puitkattega minikorvpalliplats. Sinna koonduvad ka lasteatraktsioonid: karussell, vedrukiik, batuut jms. Sellesse tsooni on kavandatud veel tualettide ala.

Pikniku- ja turualal annab vihma- ja päiksevarju õhuline katus, mille alla on paigutatud lauad ja pingid, mis sobivad nii saaduste müügiks kui pikniku pidamiseks.

Soovitatakse kaameraid

Kuna parkla jääb rannaalast veidi eemale, soovitas promenaadi projekti tutvustanud Andres Viitkar paigaldada sinna turvakaamera. "Et inimene tunneks end autot parklasse jättes turvaliselt ega pargiks selleks mitteettenähtud kohtades." Vähemalt üks kaamera peaks projekti autorite hinnangul olema ka rannaalal, sest kaamera hind ja võimalikust vandalismist tulenevad kulutused pole võrreldavad.

Uut haljastust on alale projekteeritud minimaalselt. Erandiks on harilike kadakate grupid randa suunduva laudtee kõrval ja ees, et vältida tuiskliiva kandumist metsa alla.

Kogu projekti teostamine läheks maksma 600 000 eurot, millest laudtee maksumus moodustaks ligi poole. Iisaku vallavolikogu esimees Annely Oone ütles, et promenaadi rahastamisel pannakse lootused Euroopa Liidu järgmisele rahastusperioodile 2014-2020. "Meil on ikkagi eesmärk see projekt realiseerida. Arvan, et see on järgmise viie aasta teema."