Jõhvis sokutati võõrastesse kodudesse ühe õhtuga kolm kutsikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvis eramajas elava Anneli Leini imestus oli suur, kui tuttav hakkas talle rääkima, et leidis eelmisel õhtul oma koduõuelt kutsika. "Sest samal õhtul oli üks kutsikas sokutanud ka meie aeda!"
Leinide pere kuulis läinud nädala neljapäeva õhtul südantlõhestavat niutsumist ning kui õue vaatama mindi, leiti värava juurest üks väike must rõngassabaga karvapall, kes end õhtupimeduses julgemaks häälitses.
"Keegi oli ta väravast sisse tõstnud ning siis minema kõndinud nagu õige mees kunagi," ei suuda Anneli selliseid inimesi mõista.
Kuna Leinidel koera polnud, ei hakatud leidlapsele omanikku otsima, vaid jäeti endale. "Väga terane ja tragi koer, hästi elava iseloomuga," nentis Anneli, kelle sõnul on kutsikas terve ning hästi toidetud. Vanust võib tal olla paar kuud. "Kui esimesel ööl ta veel niutsus ega tahtnud üksinda olla, siis nüüd on ta meiega kenasti ära harjunud ning isu on tal suurepärane."
Kahe aasta eest sai Anneli perest sama ootamatult kassipoja omanik. "Tema oli pandud meile otse välisukse taha - selline pisike ja armetu."
Haukumine päästis
Samal õhtul, kui Leinid oma koduõuelt kutsika leidsid, hakkas mõnisada meetrit eemal elavate Kaldurite pereisa autot garaaži ajama. "Korraga hakkas meie koer aga haukuma ning keegi haukus talle auto alt vastu," ei taha sealsamas kõrval seisnud Reet Kaldur mõeldagi, mis oleks võinud ta oma silme all vastasel juhul aset leida.
Auto alt tuli lagedale Leinide leidlapse koopia: sama vana, samuti musta kere, pruunikirjude käppade ning rõngasse hoidva sabaga. "Nagu oma koerale vaataks otsa," nentis Anneli, kui oli Kaldurite koduõuele sokutatud koera pilti näinud. "Nii kummaline... Keegi käis mööda linna ja poetas koerapoegi laiali!"
Oma haukumisega kutsika olemasolust märku andnud Tõllu on samuti leidlaps, kelle Kaldurid päästsid kümne aasta eest kindlast surmast. "Leidsime ta väga armetus seisundis prügikastist," räägib Reet, endal silmad märjad, sest seoses loomadega on tal tulnud teisigi võikaid asju näha. "Need ei ole inimeseloomad, kes selliseid asju korda saadavad. Need on inimvärdjad, sest ükski loom niimoodi ei tee."
Neljapäeva õhtul Kaldurite õuele mahajäetud must karvapall leidis endale kodu Konjus, saades sealse loomi armastava pererahva kolmandaks koeraks. Ka neist on üks leidlaps, toodud Jõhvist, kus koer linna peal hulkuvana silma jäi.
Kolmas kutsikas
Mõne päeva eest jäid Reet Kaldurile Kohtla-Järve koerte varjupaiga koduleheküljel silma fotod, kust vaatas vastu nende ja Leinide õuele jäetud koerapojale väga sarnane kutsikas. Kas veel üks samast pesakonnast?
"Kahekuune, korralikult toidetud, väga tragi kutsikas, kes toodi meile reedel, leituna eelmise päeva õhtul Jõhvist," annavad varjupaiga töötaja Aleksandr Kljutšankini kirjeldused alust arvata, et tegemist on tõepoolest samast pesakonnast pärit kutsikaga.Tema leiab endale peagi kodu Soomes.
Kljutšankinit ei pane imestama ei ühe, kahe ega kolme kutsika sokutamine võõrale õuele. Teda ei pane vastutustundetute kahejalgsete käitumine juba ammu imestama, sest selle tagajärgi näeb ta varjupaigas iga päev.
Loomakaitseseadus käsitleb looma hülgamist kui süütegu, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 800 eurot. Kohtu korras on võimalik selliselt inimeselt võtta ka loomapidamise õigus kuni kolmeks aastaks.