Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)
/nginx/o/2013/02/21/11991940t1h3013.jpg)
Uus kasside-koerte pidamise kord on jõudnud Narva linnavolikogu ette. Olemasoleval kujul vastuvõtmise korral võib koeri vabamalt rihmata jalutama lasta.
Uus kasside ja koerte pidamise kord Narvas linnas asendab eelmise, mis kehtis 2003. aastast. Eelmine kord oli niivõrd ebaõnnestunud, et ilmselt seepärast võeti see maha ka linna veebilehelt. "See kord sisaldab mitmeid nõudeid, mida pole võimalik täita," seisab uue dokumendi seletuskirjas. "Hulk kohustusi pandi linnavalitsusele ja suurem osa neist jäigi täitmata."
Üks uuendus on see, et omanikul kaob kohustus registreerida oma looma olematus registris, mida linnavalitsus pole seniajani asutanud.
Teine ettepanek lubab koera omanikul lugeda loom omal äranägemisel ohutuks ning lasta tal rihmata jalutada: "Vabaks liikumiseks ja kasutamiseks ettenähtud territooriumil on omanikul lubatud jalutada koera ilma jalutusrihmata, kui see ei kujuta ohtu kaaskodanikele."
Vaja on selgemaid mõisteid
Narva tuntumaid koerapidajaid-aretajaid Tatjana Zamorskaja nimetas Põhjarannikule antud kommentaaris positiivseks asjaolu, et ühtlasi kaotati suukorvi nõue: "Kui koer on rihma otsas, on ta sisuliselt juhitav ja siis ei ole suukorvil enam tähtsust."
Samal ajal häirib teda segane formuleering "vabaks liikumiseks ja kasutamiseks mõeldud territoorium". "Kus täpselt meil Narvas selline asub? Paljud koerapidajad peavad selleks tavalisi tühermaid."
"Kui territoorium on määratlemata, annab see ju vabad käed - nii võib igas hoovis koera vabalt jooksma lasta," arvab Zamorskaja. Või võtame fraasi "kui see ei kujuta ohtu kaaskodanikele" - ausõna, ma lähen sellest pöördesse. Mida peetakse ohuks: urisemist, haukumist, väikese koera hüppamist tervituseks või möödajooksva lambakoera irevil hambaid? Ma ei arva, et tavaline inimene lepiks esimese, teise või kolmandaga, pealegi kipuvad koeraomanikud oma koera kombekust üle hindama... Minu arvamus on, et kohad, kus võib koera lahti lasta, peavad olema nimetatud ja neid peab olema igas rajoonis," lisas Zamorskaja.
"Selliseid koeri on linnas palju"
Samuti on Narvas tuntud koerapidajad linnavolikogu endine esimees ja nüüdne riigikogulane Mihhail Stalnuhhin ning volikogu tegevliige Vladimir Kalatšov. Stalnuhhin sai 2009. aastal kuulsaks oma lambakoera jalutamisega ilma rihmata linna supelranna lähedal. Analoogne jalutuskäik 2012. aastal lõppes talle 40eurose trahviga. Hullemaks muudab olukorra see, et Stalnuhhin allkirjastas isiklikult 2003. aastal koerte ja kasside pidamise uue eeskirja.
Kümme aastat hiljem eitas vabamate reeglite algataja Vladimir Kalatšov korrespondendiga rääkides kategooriliselt väidet, nagu oleks uue korra projekti kirjutatud Stalnuhhini või Kalatšovi lemmikuid silmas pidades. "Niisuguseid koeri on linnas palju," ütles ta. "Ma ei tahaks seda teemat Stalnuhhiniga seostada."
"Saksamaal, Soomes, Norras jalutavad inimesed koolitatud koertega ilma rihma ja suukorvita. Seadus paneb vastutuse koera eest inimesele niikuinii. Koer on inimese sõber, seda mõistetakse kogu Euroopas, meil aga tahetakse nõukogude stiilis suruda koer karmi kaelarihma, suukorvi ja okastraadi taha!" vaidleb Kalatšov oponentidele vastu.
Politsei näeb ohtu
Põhjaranniku kommentaari palvele reageeris Narva politseijaoskond ettekirjutusega linnavolikogule.
"Ei tasu unustada, et peale koeraomanike on olemas teised inimesed, kellest mõned koguni kardavad koeri, eriti puudutab see lapsi," selgitas politseijaoskonna juht Sergei Andrejev. "Ei saa ühele elanike kategooriale anda suuremaid õigusi ja samas piirata teise omi. /.../ Ei tohi lubada koertel, kes on kõrgendatud ohu allikad, omaniku äranägemisel tänavail vabalt ringi joosta," lisas ta ja soovitas ühtlasi Narval rajada koerte jalutamiseks suletud alad, "kui linn tahab loomaomanike eest hoolitseda."
Andrejev rõhutas, et Narvas tuleb piisavalt sageli ette, et koerad tekitavad kahju inimeste varale või tervisele.
"Selliste juhtumite ennetamiseks tuleb koeraomanikke kohustada jalutama koertega ainult juhul, kui viimased on rihma otsas ja suukorviga. See lubaks tagada nii kodanike kui loomade, sealhulgas teiste koerte ohutu liikumise linnas. On piisavalt juhtumeid, kus koerad jooksevad sõiduteele ja hukkuvad autorataste all."
Sellest lähtuvalt oletas linnavolikogu liige Kalatšov, et uus kord vajab ilmselt kahte lugemist, et ära kuulata kõik arvamused.