Söögi- ja majutuskohad petavad riiki

Mitmete Ida-Virumaa toitlustusasutuste köökides valmistavad roogasid inimesed, keda ametlikult polegi töötajate hulgas ja kellele selle töö eest makstava palga pealt riigile makse ei tasuta. Foto: PÕHJARANNIKU ARHIIV

Maksu- ja tolliamet on sel aastal võtnud Ida-Virumaal vahele mitmeid majutus- ja toitlustusteenuseid osutavaid firmasid, kes petavad riiki, jättes töötajate palkadelt maksud maksmata. 

Veebruari alguses kontrollisid maksu- ja tolliameti revidendid nelja ettevõtet, kel oli maakonnas kokku 24 tegevuskohta, kus seletusi võeti 72 töötajalt.  Neist kümme ei kajastunud ettevõtete varasematel tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel. Keskmine töötasu neis ettevõtetes jäi vahemikku 280-340 eurot.

Pettused ka koolisööklas 

Maksu- ja tolliamet ei avalda maksusaladusele viidates kontrollitud ettevõtete nimesid, kuid toob mitmeid näiteid ümbrikupalkade maksmisest. Kahe ettevõtte enam kui kümme töötajat tunnistasid, et on saanud  preemiaid suuruses kuni 160 eurot. Maksuhalduri andmetel jäeti preemiad deklareerimata, mis tähendab ümbrikupalga maksmist.

Kaks koolitoitlustusega tegeleva ettevõtte juhatajat tunnistasid, et saavad igas kuus palgale juurde 30 eurot sularahas.  Ühes Jõhvi toitlustuskohas tunnistasid kaks töötajat, et saavad igas kuus 150 eurot ümbrikupalka. Ühe ettevõtte juhatuse liige võttis omaks, et maksis 2012. aastal jõulupreemiaid ning jättis need tahtlikult deklareerimata.

Palgaraha isiklikust taskust

Jaanuaris kontrollis maksu- ja tolliamet Ida-Virumaal kolme majutus- ja toitlustusettevõtet. Tuvastati 12 töötajat ehk kolm korda rohkem töötajaid kui varasematel tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel märgitud. Viibimist tööpostil põhjendati peamisel teiste abistamise, ameti õppimise või praktikaga.

Üks administraator kinnitas, et firma ei maksa abilistele palka. Ta väitis, et annab neile abistamise eest oma taskust 10-15 eurot õhtu kohta. Administraatori enda ametlik kuupalk oli seejuures 145 eurot. Maksu- ja tolliamet hindas ka sellist tegevust ümbrikupalga maksmiseks.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik märkis, et kuigi  maksukäitumises võib märgata muudatusi, jätkab amet Ida-Virumaa majutus- ja toitlustusettevõtete kontrollimist. "Vaatamata 2012. aastal Ida-Virumaa majutus- ja toitlustusettevõtete kontrollimise tulemusel saavutatud 16protsendilisele keskmise palga tõusule jääb kontrollitavate ettevõtete palgatase siiski alla maakonna sektori keskmisele palgatasemele, mis võib viidata ümbrikupalga maksmise riskile," märkis Lemendik.

Ta lisas, et jätkuvalt on erilise tähelepanu all müügikäibe õige deklareerimine, mis võimaldabki tekitada  ümbrikupalkade maksmiseks niinimetatud musta raha.

Ida-Virumaa toitlustusasutustes oli keskmine brutopalk mullu detsembris 327 eurot, mis on võrdluses kõigi teiste maakondadega kõige madalam.

Ebaaus konkurentsieelis

Ida-Virumaa turismikoordinaator Kadri Jalonen sõnas, et kohalike toitlustus- ja majutusasutuste väidetavad maksupettused ega ka väga madal ametlik palgatase ei ole selle valdkonna ettevõtjatega toimunud koosolekutel kunagi teemaks tõusnud. "See on iga ettevõtte enda siseasi. Meie keskendume maakonna turismi turundamisele," sõnas Jalonen.

Maakonna suurema toitlustus- ja majutusasutuse Toila sanatooriumi tegevjuht Jaak Pruunes kinnitas, et neil on palgatase  suurem kui 327 eurot. "Samas ega võrreldes teiste valdkondadega ei ole toitlustuses kusagil palgad väga kõrged," ütles Pruunes.

Ta rääkis, et mõnikord on uued tööletulijad tundnud huvi, kas lisaks ametlikule palgale midagi juurde ka saab. "See näitab, et eelmistes kohtades on selline kogemus neil olnud. Aga me ei pea ümbrikupalkade maksmist põhimõtteliselt õigeks. On rahulikum magada ja hea uni on tervise alus," ütles Pruunes.

Tema sõnul hoiavad maksudest kõrvale pigem väiksemad söögikohad. "Kui toiduained ostetakse sisse mitteametlikult ja töötajate palkade pealt makse ei maksta, siis võimaldab see ka kliendile pakkuda praadi ehk pisut odavamalt sellest ettevõtjast, kes ausalt tegutseb," märkis Pruunes, lisades, et tervitab igati maksuameti tõhusamat kontrolli. "Kõik peavad makse maksma. Lõppude lõpuks on meil ju vaja ka seda, et vajaduse korral tuleksid kiirabi ja tuletõrje kohale. Kust selleks mujalt ikka raha tuleb kui maksudest."