Patriarh Kirill: „Pühtitsa klooster on mulle südamelähedane ja kallis“ FOTOGALERII
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
[nggallery id=48]
Laupäeval, 15. juunil täitsid Pühtitsa kloostri kiriku ja territooriumi sajad inimesed, kes leidsid, et neile langes vahest ainus kord elus osaks suur rõõm viibida jumalateenistusel, mille viib läbi Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill, kuulda tema sõnu, saada õnnistust. Päeva teises pooles sai kõrget külalist võõrustada ja tema häid soove kuulda Narva.
Patriarh Kirilli saabumiseks oli kloostri peakirik kaunistatud rooside ja krüsanteemidega. Pidulikult riides eri vanuses inimesed õnnitlesid üksteist pidupäeva puhul. "Olen piiritult õnnelik, et viibisin teenistusel, pärast seda jagas mulle ja mu pojale armulauda patriarh," ütles Põhjarannikule noor kohtlajärvelanna Jelena. "Selline asi juhtub kord elus!"
Arvukad palverändurid, kes tulid Kuremäele eri riikidest, rääkisid, et on alati tahtnud sellel pühal mäel ära käia, iseäranis päeval, kui seda külastab patriarh, ning neile langes osaks vaimne rõõm palvetada ühes temaga. "Pole midagi, et kõik ei mahtunud jumalateenistuse ajal kirikusse, saime ju seal toimuvat näha ja kuulda tänu õue paigaldatud suurele ekraanile," märkis Inga Lätist.
Eriline paik
Pärast piduliku jumalateenistuse lõppu pöördus patriarh Kirill kokkutulnute poole, märkides Pühtitsa kloostri erilist tähendust kogu vene õigeusu kirikule. Ta ütles, et Pühtitsa on püha maa, selle nimetuse pälvis ta juba ammusel 16. sajandil, kui eesti karjased nägid sel künkal Jumalaema ilmutust ning leidsid hiljem iidse tamme alt õigeusu ikooni. Selline oli jumala tahtmine, et siia kerkiks imeline klooster.
"Tamm, mille okste vahelt leiti imettegev ikoon, elab siiani; 19. sajandi lõpul hakkasid siia tulema tuhanded palverändurid," märkis patriarh. "Ja kui Nõukogude Liidus oli kõigest 16 kloostrit, siis kõige tuntum ja austatum oli Pühtitsa, kuhu inimesed tulid palvetama nii rõõmus kui mures. Palverändurite tulv ei rauge praegugi, tuhanded inimesed - nii venelased kui eestlased - tulevad siia, et siin paluda."
Ta meenutas aega, kui kloostri saatus rippus juuksekarva otsas: "Tollal, olles laps, oli mul võimalus tulla sellesse pühasse paika koos emaga. Meid ei saanud paigutada vanasse kloostri külalistemajja, kuna see oli antud haigla kasutusse, kloostrist aga oli kavas teha sanatoorium.
See oli aastal 1961, mil kirikut tabas uus tagakiusamise laine. Mul on meeles, millise hirmuga rääkis ema Angelina kõigest toimuvast, kuid õed olid vaprad ja üksmeelsed. Nüüdseks manala teele läinud patriarh Aleksius II, kes toona oli Tallinna ja Eesti piiskop, andis otsustava panuse sellesse, et kloostrit ei suletaks. Ta hakkas siia tooma välismaa delegatsioone ning palus neil oma kodumaal avaldada artikleid Pühtitsa kohta. Need kirjutised pani ta läbirääkijate lauale, veendes neid mitte sulgema kloostrit, mis on muutumas tuntuks kõikjal üle maailma."
Patriarhi õnnistusega pühapilt
Patriarh avaldas lootust, et klooster on tõusuteel ega kaota oma tähendust kogu vene õigeusu kiriku jaoks. Selleks on praegu olemas kõik võimalused, kuigi ka raskusi jagub.
"Ma ei eksi, kui ütlen, et meist igaühe süda hakkas tahtmatult kiiremini lööma ja meie õigeusu vaim üha tugevneb ning veelgi suurem on soov teenida kiriku püha ema," ütles ema Filareta, tänades patriarhi armastuse eest kloostri vastu ning soovi eest seda külastada.
Iguumenja kinkis patriarhile Pühtitsa Jumalaema kujutava ikooni.
"Ta hakkab olema selle koha lähedal, kus ma kogu aeg viibin, et ma võiksin seda nähes Jumalaema poole palve teele saata ning meenutada Pühtitsa kloostrit - mulle nii südamelähedast ja kallist," ütles patriarh, kes kinkis kloostrile Apostlisarnaste Kirilluse ja Metodiuse ning Kaasani Jumalaema pühapildi.
Kõigile sel päeval kloostrisse tulnuile andis aga patriarh Kirill üle väikese Pühtitsa Jumalaema pühapildi oma õnnistusega.
Kaasani Jumalaema kujutavaid ikoone tõi külaline samal päeval kingiks ka narvalastele, keda kogunes Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku juurde umbes 10 000. Kirikule kingiti aga suur ja meisterlikult kaunistatud Kaasani Jumalaema pühapilt.
Narvas rohkelt kingitusi
Kõrge külalise tulek Narva oli plaanitud kella 14ks ning inimesed tulid aegsasti kohale, et hõivata koht kirikule lähemal, ent Kirill saabus ligi kaks tundi hiljem. Ühe aia ääres seisnud paari sõnul olid nad seal patriarhi tulekut oodanud peaaegu kuus tundi.
Narva sajanditepikkuse ajaloo vältel oli see esimene kord võõrustada kiriku kõrget eestseisjat. Patriarhi tervitades märkis Narva ja Peipsiveere piiskop Laatsarus: "Kogu linn läks liikvele."
Linn kinkis Kirillile eritellimusel valminud vaiba, millel on traditsiooni kohaselt kujutatud lendavat kotkast, tema tiibade all on Narva ja Ivangorodi kindlus. "Palun teid, võtke narvalaste ja linna poolt vastu see kingitus ning pidage meie linna oma palvetes meeles," ütles Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov. Kirill kinnitas omakorda, et vaipa hakatakse kasutama jumalateenistustel.
Külaline käis ka sotsiaalkeskuses Narva Jumalaema ikooni kiriku juures. Ta kinkis vaestemajale Jumalaema Kiirestikuulja ikoone, portselansamovari ning lisaks veel televiisori - et teed juues saaks vaadata, kus ja millega patriarh tegeleb.
Üks Kirilli Narva visiidi kava mitteametlikke punkte oli tema kohtumine linnas elavate sugulastega; kõik nad eraldusid kümmekonnaks minutiks. Lähikondlaste sõnul sõitsid selleks kohtumiseks kohale koguni sugulased välismaalt - ühtekokku 8 inimest.