Teadlaste öö ummistas Virumaa kolledži

Koogikeemia töötoas selgub, et igas koogis on keemiat. Foto: Peeter Lilleväli

TTÜ Virumaa kolledži teadlaste ööd külastanud inimeste arv oli seitse korda suurem kui kahe aasta eest. Tänavu osutusid populaarsemateks töötubadeks raketi lennutamine ning koogikeemia.

Kas usute, et plastpudelist, papitükist, värvilisest paberist ja korgist saab raketi, mis päriselt õhku lendab?

"Teeme raketi, mis lendab, kuhu tahate, kas Kuule või Marsile," lubab ehituse ja mehaanika lektoraadi nooruke lektor Veroonika Shirokova. Ei tea, kas põhjuseks on see, et Eestist on vahepeal saanud kosmoseriik, aga raketiehitajatest ja õhku lennutajatest puudust ei tule. Meisterdatakse nii sõprade kui pere ringis.

Kui papitükist lõigatud tiivad ja punasest paberist nina saavad teibiga kere külge kinnitatud, jääb veel üle pudel kolmandiku ulatuses veega täita, korgiga sulgeda ja rakett on õhkutõusmiseks valmis.

Ehituse ja mehaanika lektoraadi tehnikaspetsialist Eduard Härg selgitab, et rakett pannakse lendama õhurõhuga: pudel suletakse puidust korgiga, kus on pumbanõel, mille otsa pannakse autopump. Pumbates õhku lendab kork koos veega alla ning rakett üles.

Magus töötuba 

Kõige magusamad lõhnad levivad teaduskeskuse AHHAA koogikeemia töötoast, kus vägesid juhivad kolledži õppejõud. Selgub, et igas koogis on keemiat.

Šokolaadimuffineid küpsetatakse nelja retsepti järgi ja veendutakse, et kui mõnda koostisainet pannakse liiga vähe või palju, annab see lõpptulemuses kohe tunda. Nii on osa muffineid üle kerkinud ja mõnda mikrolaineahjust välja võetud küpsetist on võimalik süüa ainult lusikaga. Aga kõik pannakse pintslisse.

Esimest korda on laiemal publikul võimalik näha, kuidas põlevkivist saab õli ja bensiini. Targa maja laboris võib õppida müra ja niiskust mõõtma.

Sarnaselt eelmiste aastatega saab kaasa elada robotite sõule ja toiduainetega tehtud keemiakatsetele. Keemikud uurivad seekord rasva ja tärklise sisaldust eri tootjate kartulikrõpsudes, kontrollivad karastusjookide ja nätsude tootmisel kasutatud värvainete naturaalsust jms.

Keskmine külastaja 

Kolledži arendusdirektor Mare Roosileht särab nagu laps kommipoes. Ja on ka põhjust: kui 2011. aastal oli kolledžis korraldatud teadlaste ööl veidi üle saja külastaja ja mullu ligi 300, siis tänavu juba 700. "Me ei reklaaminud üritust sugugi rohkem kui eelmisel aastal ja kui asi samamoodi edeneb, siis järgmisel korral on juba tuhat külastajat. Õnneks ruume meil veel jätkub."

Koos külastajate hulga kasvuga on laienenud ka tegevused, mida välja pakutakse. "Esimesel aastal proovisime olemasolevate asjadega midagi teha, teisel aastal käis AHHAA külas, aga tänavu läks kolledži töötajatel endil mõte palju rohkem lahti, kuidas on võimalik lihtsate vahenditega teha väga põnevaid asju."

Roosilehe hinnangul on põnev ka seekordne teema "Suur eksperiment". "Kõigega võib eksperimenteerida. Ja nagu öeldakse, eksperiment võib õnnestuda ja ka mitte õnnestuda. Kogu kolledžis toimunud teadlaste ööd võib lugeda suureks eksperimendiks, mis tõepoolest õnnestus ja näitas, et huvi teaduse ja tehnika vastu on väga suur, sõltumata rahvusest, soost ja vanusest."

Kui esmapilgul tundub, et reede õhtul on TTÜ Virumaa kolledži vallutanud eri vanuses lapsed, siis kõigile jagatud ankeetide põhjal konstrueeritakse osalejate prototüüp, mis näitab, et keskmine teadlaste öö külastaja on 20aastane sinisilmne naine, kes on 170 sentimeetrit pikk ja kaalub 64 kilo.