Ansip: "Sisekaitseakadeemiat Ida-Virumaale ei kolita"

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul pole mõtet sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale kolimise plaani pidada, kui selleks pole raha.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul pole mõtet sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale kolimise plaani pidada, kui selleks pole raha. Foto: Peeter Lilleväli

Reedel Virumaa politsei- ja piirivalveasutusi külastanud peaminister Andrus Ansip ütles vestluses Põhjarannikuga esimest korda otse välja, et valitsus ei poolda sisekaitseakadeemia kolimist Ida-Virumaale, sest selleks pole raha.

"Valitsus on küllalt selgelt eelistanud sisekaitseakadeemiat arendada edasi Tallinnas ja kolimiseks raha ilmselgelt pole. Esiteks on kolimise otstarbekus ülimalt diskuteeritav ja teiseks nõuaks see  tohutuid ressursse, mida valitsusel kindlasti praegu pole, et jätta Tallinn ja teised asupaigad maha ning kolida akadeemia Ida-Virumaale," sõnas ta.  Põhjaranniku täpsustavale küsimusele, kas akadeemia kolimata jätmine on nüüdseks otsustatud, vastas Ansip: "Ma võiks küll öelda, et jah. Selleks, et sisekaitseakadeemia tuleks Ida-Virumaale, oleks vaja väga palju raha, mida pole, ning raha puudumise tõttu on see otsus langetatud."

2 kuud tagasi IRL veel lootis

Veel tänavu augustis rääkis kaitseminister, Reformierakonna valitsuskoalitsiooni partneri Isamaa ja Res Publica Liidu juht Urmas Reinsalu, et sisekaitseakadeemia puhul pole otsust langetatud ja tema partei eelistab selle kolimist Ida-Virumaale.

"Sisekaitseakadeemia puhul tuleb märkida, et riigi võimalused kutsuda esile regionaalpoliitilisi muutusi on õigusriigis piiratud. Need on paljuski seotud riigi enda institutsioonide asukohaga. Ega investeering sisekaitseakadeemia rajamiseks ju tegema ei jääks, kui ta tuleks ka Tallinna. Kuid oleks vildakas teha tagurpidist regionaalpoliitikat.

Sisekaitseakadeemia küsimusega pole kusagile toppama jäädud ja siseministeerium analüüsib seda praegu."

Siiski oli siseministeeriumi analüüs valmis juba tänavu kevadel ning see tõdes, et kui õppeasutus koondada Tallinna, läheks see täiesti uue hoonestuse puhul maksma ligi 62 miljonit eurot ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimise korral umbes 54 miljonit eurot. Õppeasutuse üleviimine Ida-Virumaale tähendaks aga 63,8-66,5 miljoni euro suurust kulu.

Siseministeeriumile pani kohustuse analüüsida akadeemia Ida-Virumaale kolimisega kaasnevaid aspekte valitsuse mullune otsus.

Riigikontroll kriitiline

Riigikontroll, kes tutvus siseministeeriumis valminud materjalidega, leidis, et juba praegu on sisekaitseakadeemia eelarve õpilase kohta teiste kõrgkoolidega võrreldes väga suur - üle 8000 euro aastas.

"Ehitades uue hoone ning lisades iga-aastastele ülalpidamiskuludele kuni 3 miljonit eurot aastas, oleks õpilaskoha maksumus üle 10 000 euro aastas, mis on suurem näiteks arstieriala üliõpilase aastasest koolitusmaksumusest," seisab riigikontrolör Alar Karise arvamuses, mis lähetati mai keskel valitsusele ja mitmele ministrile. Riigikontroll tegi toona akadeemia kolimise idee Ida-Virusse pihuks ja põrmuks.

Siseministeeriumi materjalis on välja toodud, et sisekaitseakadeemia ehituse ja kolimisega tekib Ida-Virumaale juurde spetsiifiliste suunitluste ja vajadustega kompleks, mis pakub töökohti, esitab väljakutseid kohalikule teenindussektorile ja elavdab piirkonda.

Riigikontrolli hinnangul vajab sisekaitseakadeemia oma tegevuseks kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste, kelle leidmine Ida-Virumaalt on keeruline, mistõttu puudub oluline mõju kohalikule tööturule.

"Makstes Ida-Virumaale tööle mineku eest lisatasu personalile, kes on juba praegu üle Eesti keskmise tasustatud, on see riigile lisakulu, mis ei pruugi majandust elavdada. Kui arvestada, et sisekaitseakadeemia viimisega Ida-Virumaale kaasneb lisakulu 3 miljonit eurot aastas, saaks selle raha eest Eesti keskmist palka maksta rohkem kui 200 inimesele."

Riigikontroll leiab, et kohalik majanduselu võidaks tunduvalt rohkem, kui tugevdada sealseid juba tegutsevaid haridusasutusi ning suunata raha rohkem haridusasutuste ja ettevõtjate vahelisele koostööle.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles