Algab Petroteri uue tehase ehitus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Petroter III  tuleb analoogiline töös oleva Petroter I ning praegu ehitatava Petroter IIga.
Petroter III tuleb analoogiline töös oleva Petroter I ning praegu ehitatava Petroter IIga. Foto: Peeter Lilleväli

Sellel nädalal sai põlevkivi ümbertöötlemisettevõte Viru Keemia Grupp Kohtla-Järve linnavalitsuselt loa uue, juba kolmanda Petroteri tehase ehitamiseks. Tööd algavad ehitusplatsil tuleval kuul.

VKG juhatuse liikme ja tehnikadirektori Meelis Eldermanni sõnul on Petroter III loogiline samm, kui arvestada  põlevkivitootmise ja tehnoloogilise ahela arengut ettevõttes.  "Kolmanda tehase ehitus on planeeritud ja kaalutud otsus, mida me viime ellu pikaaegse arengukava kohaselt," märkis ta. "See ehitus kätkeb endas Kohtla-Järve linna tööstuspargi uuendamise etappi, mille tulemusel jõuab kogu tööstuskompleks uuele tasemele. Peamised muudatused puudutavad veepuhastussüsteeme ning soojus- ja elektrienergia tootmist."

Petroter on VKG poolt patenteeritud põlevkivi ümbertöötlemistehnoloogia, mille alusel käivitati  2009. aasta detsembris esimene samanimeline tehas. Tänu tehasele loodi Ida-Virumaale 100 uut töökohta. Projekti kogumaksumus oli 1,1 miljardit Eesti krooni (70 miljonit eurot).

Järgneva kahe aastaga tõestas tehnoloogia oma efektiivsust ning juba 2012. aasta augustis  algas Petroter II tehase ehitus. See tehas valmib järgmise aasta kevadel. Petroter III on oma olemuselt "vanemate vendade" koopia ning hakkab osaliselt kasutama nende tehnilist baasi. Tehastel on ühine keskjuhtimispult ning tuhaärastussüsteem. Tehase toormeks on Ojamaa kaevanduses kaevandatav peenpõlevkivi.

Uus tehas hakkab ööpäevas andma umbes 370 megavatti auru, 120 megavatt-tundi sooja vett ning lisaks sellest 98 000 m3 kõrge kalorsusega gaasi, mida kasutatakse soojuse ja elektri tootmiseks.

Seotud tuhatkond inimest

Meelis Eldermanni sõnul on tehase ehituse perioodil sellega seotud tööga otseselt ja kaudselt hõivatud kuni 1000 inimest.

Projekteerimis- ning osalt ka tehnoloogia ostu- ja müügikonkursid on juba korraldatud. Esimene, ehitusega seotud  pakkumine, kuulutatakse välja lähiajal. Ehitustöid tehakse ajavahemikul november 2013 - mai 2015. Tehas on plaanis käiku anda 2016. aasta algul.

Projekti käigus eelistatakse kohalikke firmasid ja kvalifitseeritud töötajaid. Petroter III projekti meeskonda kuuluvad VKG paremad insenerid, kes osalesid ka kahe esimese tehase ehituses. Tänu uuele tehasele luuakse juurde sadakond töökohta.

40 miljonit keskkonnakaitsesse

"Igas tootmine mõjutab keskkonda, kuid me peame selle mõju minimeerima," märkis VKG juhatuse esimmes Priit Rohumaa. "Ja kui projekti maksumus moodustab ligi 80 miljonit eurot, siis lisaks peame erisugustesse keskkonnakaitsega seotud projektidesse investeerima peaaegu  40 miljonit eurot."

Ta lisas, et praegu on Euroopa Liidus väga range heitmekontroll ning kõiki CO2, tuhaväljade ja veepuhastuse nõudeid täitmata poleks VKG ellu jäänud. Viimase 9 aasta jooksul on kontsern keskkonnakaitsesse investeerinud enam kui 65 miljonit eurot. Ta on teeninud tunnustuse kui Eesti vastutustundlik ettevõte 2010., 2011. ja 2012. aastal ning pälvinud "Aasta keskkonnategija 2011" auhinna keskkonnajuhtimise kategoorias.

Tulevikuplaanid

Praegu annab VKG tööd rohkem kui 2000 inimesele, kontserni valduses on oma kaevandus, viis põlevkivitöötlemisvabrikut ning transpordi-, montaaži- ja energeetikaettevõtted. Kontserni käive 2012. aastal oli 216 miljonit eurot.

Tulevikuplaanidest rääkides märkis Priit Rohumaa, et VKG on ainus Eesti kontsern, mis kasutab põlevkivitöötlemise kogu ahelat peenkeemiani välja. Näiteks Schwarzkopfi ja L"Oreali juuksevärvides kasutatakse VKG kemikaale, Hiinas valmistatakse kummi, milles kasutatakse kontserni vaikusid. Lähiajal hakatakse peenkeemiatooteid kasutama Jaapani elektroonikatööstuses. Ka edaspidi on kavas investeerida peenkeemia arengusse.

Peale selle on kaks suurprojekti - tsemenditehase ehitus ja diislikütuse tootmine. Need on küll peatatud, kuna praeguseid tururiske peeti liiga suurteks. "Me vajame rohkem reserve, püüame need kahe aastaga koguda ning seejärel need projektid teoks teha," ütles Priit Rohumaa.

Märksõnad

Tagasi üles