Ida-Viru võib ampsata tüki sisekaitseakadeemiast

Kui siseminister Hanno Pevkur (vasakul) käis mai lõpus Narvas, tuli TÜ Narva kolledži direktori Katri Raigi ja siseministeeriumi Ida-Virumaa nõuniku Aimar Altosaarega jutuks ka sisekaitseakadeemia praktikabaasi rajamine piirilinna. Foto: Ilja Smirnov

Siseministeeriumis küpsenud mõte kolida Ida-Virumaale sisekaitseakadeemia praktikabaas võib lahendada TÜ Narva kolledži ühiselamuprobleemi.

Kui eelmine valitsuskoalitsioon otsustas mitte toetada sisekaitseakadeemia kolimist Ida-Virumaale, siis praegune on selle teema taas tõstatanud. Juunis tutvustati riigikogu kultuurikomisjonis siseministeeriumis sündinud vahevarianti, et kogu akadeemiat Ida-Virumaale üle ei tooda, aga siia tehakse akadeemia praktikabaas, mis tähendab, et umbes 60 inimest oleks aasta ringi kohal.

Siseministeeriumi Ida-Virumaa nõunik Aimar Altosaar ütles, et kogu sisekaitseakadeemia Narva üleviimine on praegu ebareaalne. "Kogu protsessile on niivõrd palju vastutuult. Olles realist, tundub, et sellised suured otsused ei kehti, kui neid teha vägisi ja kõiki argumente eirates. Seetõttu mulle meeldib lahendus, et Ida-Virumaale tuuakse praktikabaas ja ühtlasi tehakse korda ühiselamu, millest on huvitatud ka TÜ Narva kolledž."

Ta ei välistanud, et tulevikus tuleb praktikabaasile järele ka ülejäänud akadeemia. "Kas selle nööbi külge hakatakse ka pintsakut õmblema? Võib-olla 10-15 aasta perspektiivis on kogu sisekaitseakadeemia selleks valmis. Praegu aga ei vii jonn − kas kogu akadeemia või mitte midagi − mitte kusagile," arvas Altosaar. "Minu asi on hoolitseda, et praktikabaasi ületoomine jõuaks valitsuse Ida-Virumaa tegevuskavasse, mida praegu koostatakse."

Vajalik keelepraktika

Sisekaitseakadeemia nõunik Priit Männik tõdes, et praktikabaasi idee on suhteliselt uus, aga sel on jumet nii akadeemia kui ka Ida-Virumaa jaoks. "See annaks eriti patrullpolitseinike, piirivalvurite ja vanglaametnike praktikale piisavat mahtu. Keerulisem on leida võimalusi spetsiifilisemate praktikate läbiviimiseks."

Männiku hinnangul ei ole vähetähtis, et eestikeelsest keskkonnast pärit üliõpilased ja kadetid saaksid Ida-Virumaal edasiseks tööks vajaliku vene keele praktika. "Samas tuleks suhtuda asjasse paindlikult. Ida-Viru vene kodukeelega õpilasi ma siia praktikale ei suunaks. Pigem tuleks neile anda võimalus arendada kogu stuudiumi jooksul oma eesti keele oskust."

Männik märkis, et kuna praktika toimub ametkondades, mitte eraldi õppehoonetes, ei vaja kadetid praktiseerimise ajaks muud kui ühiselamut. Samamoodi vajavad elamispinda ka need kadetid, kes asuvad Ida-Virumaale mujalt piirkondadest tööle.

"7-8 aastat tagasi saatsime kaks rühma lõpetajaid Ida-Virumaale. Kui aga oma tööteed alustav politseinik peab hakkama ülal pidama elamispinda oma kodukohas ja teist veel Ida-Virumaal, siis on tegemist põhjendamatu lootusega, mida näitas ka see eksperiment: enamik lahkus, naastes oma kodukohta," meenutas Männik.

Ühendatakse jõud

TÜ Narva kolledži direktor Katri Raik arvas, et sisekaitseakadeemia praktikabaasiga saaks leida lahenduse kolledži ühiselamuprobleemile − 1960. aastatel ehitatud hoone on täiesti amortiseerunud. "Oleks mõistlik ühendada vajadused ja jõud. Kolledžil on hädasti vaja ühiselamut nii oma üliõpilastele, täienduskoolitusel viibivatele õpetajatele kui ka külalistele. Piiri äärde tahetakse tulla, aga nädalavahetustel on Narva hotellid välja müüdud."

Peale tudengite peatuvad praegu päevinäinud ühiselamus Narva kutseõppekeskuse õpilased. Umbes 200kohaline ühiselamu kataks nii kolledži, kutseõppekeskuse kui sisekaitseakadeemia vajadused.

Kuna idee on alles algusjärgus, pole ka praegu vastust küsimustele, kuhu ja mis raha eest uus ühiselamu ehitatakse või mõni olemasolev hoone renoveeritakse, nentis Raik.

"Kui ma räägin koostööst sisekaitseakadeemiaga, siis ma ei mõtle ainult maja, vaid vaatan asja laiemalt. Näiteks on võimalik kolledži kompetentsi kasutada vene keele kui võõrkeele õppes ja praktikajuhendajate koolitamises. Samuti on väärt kaalumist sisekaitseakadeemia magistriõppekava rakendamine Narvas, sest vajame kohakindlaid spetsialiste."

Raik ei jaga nende seisukohta, kes ütlevad resoluutselt: kas kõik või mitte midagi. "Olen seda meelt, et teeme midagi ära, siis oleks asjasse rohkem usku ka skeptikutel. Vaieldamatult on Narva ja Ida-Virumaa hea praktikabaas, sest siin on nii piir, politsei, pääste kui vangla. Kuna kadetid õpivad praegu eri kohtades, siis praktika käigus puutuksid nad kokku − hiljem on ju omavaheline koostöö oluline."

Kolledžijuhi arvates peab mõtlema ka sellele, kuidas praktikabaas aitaks kaasa piirkonna edendamisele. Näiteks saaks kadette kaasata spordiürituste korraldamisse.