Ukraina kriis võib huvi siinsete tööstusparkide vastu kasvatada

Emlaki lakkide ja värvide tehas, mille ehitus käib, pole oma plaane majandussuhete jahenemise tõttu kuidagi muutnud ning sügisel peaks tootmishoone valmis saama. Foto: Ilja Smirnov

Ehkki neli ettevõtet on praegu oma investeerimisplaanid Ukraina sündmuste ning Venemaa ja Euroopa Liidu majandussuhete pingestumise tõttu Narva logistika- ja tööstuspargis külmutanud, võib huvi Narva vastu pigem kasvada kui kahaneda nende ettevõtete arvelt, kes otsustavad oma ärid Ukrainast turvalisemasse kohta ümber kolida.  

Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste majandussuhete halvenemine ning viimase kehtestatud sisseveokeelud on andnud Narva logistika- ja tööstuspargis väikese tagasilöögi nelja Vene kapitalil põhineva tootmisettevõtte näol, kes on praegu otsustamiseks aja maha võtnud, kuid võivad avada sootuks uued võimalused logistikaettevõtete näol, kes eelistavad Ukrainale mõnd teist ja turvalisemat asukohta.

Lepingut polnud kellegagi

Sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse liikme Teet Kuusmiku sõnul on otsustamiseks aja maha võtnud just seda tüüpi investorid, kes plaanivad ehitada Narva oma tootmise, et sealt siis kaupu edasi Venemaale viia. Sellise profiiliga ettevõtete arv ei ole Narva pargis väga suur.

Need neli, kes praegu ootavad sügist, et selgusele jõuda, kuhu majandussuhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel liiguvad, ei ole veel isegi lepingulised kliendid ning maaost nende ja pargi vahel on veel sõlmimata. Sisuliselt tähendaks see küll 20 miljoni eurose investeeringu ja võimaliku 80 töökoha kaotust, kuid Kuusmik on pigem optimistlik ning loodab, et ettevõtted, kes hakkavad siin tööstuskaupu tootma, otsustavad siiski Narva kasuks.

Neid ettevõtteid, kes Narvas kohapeal toota plaanivad ning kelle turud on Euroopa Liidus, jahenenud majandussuhted ei puuduta ning nende investeeringukavad pole muutunud. Samuti logistikakeskuste omad, kus kaup tuleb suuremas osas kolmandatest riikidest ning liigub Narvast edasi kas Venemaale või Euroopa Liidu riikidesse.

"Ükski nendest ettevõtetest, kes juba on oma investeerimisotsuse teinud ja tootmist või logistikakeskuse ehitamist alustanud, ei ole oma tegevusest loobunud ning kõik läheb plaanipäraselt," kinnitas Kuusmik.

Kliente võib juurde tulla

Just logistikaettevõtete osas võib Ukraina kriis pigem klientide arvu Narvas kasvatada nende ettevõtete arvelt, kelle kaup Venemaale liigub ning kes otsivad oma keskustele uut asukohta. "Teeme nende logistikaettevõtete puhul pigem aktiivset tööd ning üritame leida ettevõtteid, kellele Narva logistiliselt sobiks. Logistikaettevõtete puhul on loogiline, et nad hakkavad lõunapoolsetest Venemaa piiririikidest kolima ära põhja poole," kinnitas Kuusmik, et huvi Eesti vastu on ning aktiivse müügitööga tegeletakse.

Ehkki suvi on tööstusalade müügi osas pigem vaikne hooaeg, kiitis nõukogu augustis heaks kruntide müümise kolmele ettevõttele. Neist üks tahab maad osta Narvas, teised kaks Jõhvis.

Ka Narva pargi laienduse osas ei ole plaanid muutunud ning lähiaastatel peaks tööstusala kasvama seal kahekordseks. Suurem osa juba välja arendatud Narva logistika- ja tööstuspargist on kruntidena kas broneeritud või müüdud. Teise osa arendamisega tegeletakse - detailplaneering on vastu võetud ning läheb avalikustamisele. Pärast selle kehtestamist septembrikuus alustatakse taristu projekteerimist ning järgmise Euroopa Liidu programmperioodi jooksul loodetakse saada vahendeid infrastruktuuri väljaehitamiseks.