Kaevandusvee mõiste ja mõju pole üheselt selged
29. august 2014, 11:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia keskkonnapäeval arutleti kaevandusvee kasutamise, päritolu, maksustamise ja mõju üle nii keskkonnale kui majandusele.
Kaevandaja nimetab kaevandusveeks seda vett, mida ta kaevandustest ja karjääridest välja pumpab, et seal oleks võimalik põlevkivi toota.
""Kaevandusvesi" on rohkem õiguslik kui teaduslik termin; teaduses on pinnavesi ja on põhjavesi," ütles Tartu ülikooli arendusprorektor, hüdrogeokeemik Erik Puura.
Maailma energeetikanõukogu Eesti projektijuhi Tarmo Alli sõnul on kaevandusvee mõiste esile tulnud keskkonnatasu määradega. Selsamal põhjusel − kavandatava keskkonnatasumäärade tõusu taustal − keskkonnapäeval kaevandusvesi teemaks võetigi. Et eksperdid, teadlased, praktikud ja keskkonnaametnikud saaksid selgitada, mida üks või teine kaevandusvee all mõistab ja millist ohtu keskkonnale näeb selle väljapumpamises.
Viis miljonit eurot aastas
Ühe tonni põlevkivi kohta pumbatakse välja kümme kuupmeetrit vett. Aastas maksab Eesti Energia selle vee eest viis miljonit eurot vee erikasutustasu − karjäärist väljapumbatava eest kaks ja kaevandusest pumbatava eest neli senti kuupmeetri kohta.
"Me ju ei tarbi seda vett, vaid pumpame selle lihtsalt ümber," ei pea Eesti Energia keskkonnateenistuse maavarade keskkonnajuht Olavi Tammemäe nii kõrget maksumäära õiglaseks. "Settebasseinidest väljub see vesi puhtamana kui looduslike veekogude oma. Suurenenud sulfaatide sisaldusega on raske midagi ette võtta ja selleks pole ka vajadust, sest meres, kuhu see vesi lõpuks jõuab, on sulfaate veel rohkem."
Nüüd tahetakse kaevandusvee maksumäära veelgi tõsta − keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialisti Heddy Klaseni sõnul tuleks praegusi hinnaerisusi väljapumbatava vee kasutamise otstarbest olenemata vähendada või need üldse kaotada. Põhjaveekogumeid ohustab väljapumpamine ju sellest olenemata, kas vett võetakse joogiveeks või jõgedesse suunamiseks.
Klasen ütles, et ordoviitsiumi Ida-Virumaa põhjaveekogumi seisund − just sellest veekihist kaevandused vett välja pumpavadki − on halb ja selle edasist halvenemist tuleb kõigiti ära hoida. Suurenevad keskkonnatasud peaksid tööstusi innustama keskkonnamõju vähendavaid meetmeid kasutama ja siis tuleks kõne alla ka keskkonnatasu asendamise võimalus.
Kaevandusvee mõju pole uuritud
""Halb seisund" on olukorra kirjeldus, mitte mõju. Väljapumbatava vee hulk ei ole mõju, ka langatuste ulatus ei ole mõju. Mõju on kuivaks jäänud kaevude hulk, hävitatud ökosüsteemide ruutmeetrite arv," tõi Erik Puura esile, et kaevandusvee väljapumpamise mõju ei ole tegelikult teada. "Mille alusel saab siis määrata keskkonnatasu, kui me ei tea, kui suurt kahju on tekitatud?"
"Kui pole teada vee väljapumpamise tegelik mõju, selle ohjamise võimalused ja kui palju see maksma läheb, on ettevõtjat raske motiveerida. Kui kõrgemate keskkonnatasude mõju piirdub ettevõtte jaoks suurema koormisega, lõikab see investeerimisvõimekust maha ja viib lõpuks tegevuse lõpetamiseni," oli Tarmo All sama meelt. "Võime need tasud ükskõik kui kõrgeks tõsta − vee alt põlevkivi ikka kaevandama ei hakata."
Puura väitel on Eesti "valulävi" kaevandusvee mõju suhtes tunnetuslikult välja mõeldud ja pigem emotsionaalse taustaga. "Kogu maailm on hädas tugevalt happelise kaevandusveega, mida tekitab kaevandamisel õhu ja vee koosmõjul reageeriv sulfiidne mineraal püriit. Rahaliselt on see probleem lahendamatuks tunnistatud ja sellega lihtsalt lepitud. Eestis on pilt hoopis teistsugune − meie kukersiit sisaldab nii palju kaltsiumkarbonaati, et see puhverdab automaatselt püriidi mõju. Sulfaate peetakse mujal teisejärguliseks probleemiks. Eestis on nende mõju ökosüsteemidele väga vähe uuritud."
Viiendik hoopis sademevesi
Kalmer Sokman ütles kümne aasta tagusele uuringule viidates, et arvestava osa väljapumbatavast veest − Estonia kaevanduses näiteks viiendiku − moodustab tegelikult sademevesi, mida maksustatakse põhjaveeressursiga samal tasemel.
"Kui vihma sajab, siis põllumees rõõmustab, et saagid kasvavad, kaevandaja aga ohkab, et maksud kasvavad," tuleks sademevesi Erik Puura arvates maksustamise alt välja arvata.
See eeldaks aga uusi uuringuid, et sademevee osakaal kindlamalt määratleda.
"Keskkonda investeeringuid tegema motiveerivad ettevõtjat karmistuvad keskkonnanormid, mitte keskkonnatasud," viitas Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe ettevõtte kogemustele õhuheitmete vähendamisel.