Sillamäe stalinistlik osa tahetakse tervikuna kaitse alla võtta

Kaks hoonet Sillamäel on niigi muinsuskaitse all. Fotol mullu renoveeritud kohaliku kultuurimaja uhke saal, teine kaitsealune ehitis on kinomaja. Foto: Peeter Lilleväli

Sillamäe möödunud sajandi keskpaigas ehitatud neoklassitsistlik linnasüda võib tervikuna muinsuskaitsealuseks saada.

Neljapäeval, 30. oktoobril arutasid muinsuskaitseameti ja Sillamäe linnavalitsuse esindajad Sillamäe kesklinna muinsuskaitseala moodustamist.

Ainulaadne süda

Linnasüdame kõrgest arhitektuurilisest väärtusest ja selle säilitamise vajadusest on linnavalitsus ameti hinnangul hästi teadlik − juba aastal 2009 on koostatud Sillamäe miljööväärtuslike alade teemaplaneering, millega on põhjalik eeltöö ala uurimisel ja sobiva ehitusregulatsiooni väljatöötamisel ära tehtud.

"Muinsuskaitseala moodustamine on kahtlemata üldplaneeringu kehtestamisest pikem protsess, mistõttu on esmaseks eesmärgiks arhitektuuriliselt väärtusliku kesklinna kaitse meetmed kehtestada üldplaneeringu tasandil, et sellelt oleks edaspidi võimalik edasi liikuda riiklikule kaitsele. Riikliku kaitse kehtestamise eesmärk pole kindlasti bürokraatia suurendamine, vaid Sillamäe kui Eesti kontekstis väga unikaalse arhitektuuriansambli esiletõstmine ja selle pikaaegsele säilitamisele kaasa aitamine," ütles Põhjarannikule muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk.

Linnavalitsus on algatanud uue üldplaneeringu koostamise, mille menetlemise käigus on võimalik kaitstaval alal kehtestatavaid reegleid täpsustada ja avalikult läbi arutada. Kaitseala põhimääruse projekti on ametil plaanis menetleda ja avalikustada koos linna üldplaneeringuga, et need oleks omavahel täielikus kooskõlas.

"Hilisema tekkega linnad ei ole terviklike kooslustena Eesti kultuurimälestiste nimekirjas esindatud. Projekti "Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs" raames kaaluti Eesti uuema arhitektuuripärandi väärtusi ja leiti, et Sillamäe kesklinn, kus on väga hästi säilinud sõjajärgsele stalinistlikule linnaehitusele iseloomulik planeerimisviis ja arhitektuur, on väärt esindama riiklike kultuurimälestiste seas 20. sajandi linna," ütles Talk.

Kas omaniku vabadused ei kannata võimalike karmistuvate reeglite tõttu?  Muinsuskaitseameti Ida-Virumaa vaneminspektor Kalle Merilai vastab, et muinsuskaitseala hoonete hooldusremont näiteks on muinsuskaitseseaduse järgi lubatud ametiga kooskõlastamata.

"Mõnevõrra keerulisemaks muutub uute hoonete püstitamine ja olemasolevate rekonstrueerimine, täpsemad tingimused ja leevendused saab määrata põhimäärusega. Kindlasti on oluline, et reeglid oleksid täpsed, kuid mitte liiga ranged ega suuri lisakulutusi tekitavad. Muinsuskaitseamet on hulgaliselt koostanud ajalooliste hoonete konstruktsioonide tüüpseid sõlmlahendusi, mis on kättesaadaval meie kodulehel. Lisaks saab mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik muinsuskaitseametist ehitisega seonduvat teaduslikku ja muud informatsiooni, nõuandeid mälestiste hooldamiseks ja kasutamiseks ning taotleda restaureerimistoetust riigieelarvest," ütles Merilai.

Tubli linnaarhitekt  

Sillamäe kesklinn ehitati tervikliku uusklassitsistliku linnana välja 1940. aastate teises pooles, 1949. aastal sai Sillamäe ENSV ministrite nõukogu arhitektuuri alal I preemia. Sillamäest kujunes Eesti oludes ainulaadne linn, mis kandis uhket nimetust − heakorrastatud linna tüüpi tööstusasula.

Linna jõuti mõne aastaga ehitada 70 kahe- ja kolmekorruselist ja 280 ühekorruselist elumaja, 12 hoonest koosnev haiglakompleks, mitu lasteaeda ja -sõime, keskkool, kultuurimaja, kaks kinohoonet, täitevkomitee hoone, kauplusi ja sööklaid. Pärast sõja lõppu maatasa tehtud asula kohale oli mõne aastaga ehitatud terviklik ja esinduslik linn.

Nõukogude ajal oli Sillamäe kõige salajasem asustatud punkt Eestis. Pikka aega ei olnud Sillamäed märgitud maakaartidele, linna aadressis kasutati koodnimetust ja linna sai sisse ainult erilubade alusel. Kõige selle põhjuseks oli linna rajatud täiesti salajane sõjatööstus. Kuna Sillamäe oli privilegeeritud seisus, sai seal stalinismi arhitektuuriideaale ellu viia luksuslikumalt ja kiiremini kui kusagil mujal. Muinsuskaitseameti hinnangul on Sillamäe kesklinn ka taasiseseisvumisajal olnud privilegeeritud seisus, kuna linna pikaaegne linnaarhitekt Vladimir Šurmin on linna arhitektuuriliste väärtuste säilimise eest tugevalt seisnud − hooned on säilinud üsna autentsel kujul ja ka avaliku ruumi kujundamisel on selle algse planeeringuga arvestatud.

Sillamäele saab samasuguse konservatiivse ja pärandit väärtustava arengu jätkamise korral ennustada tulevikku väga olulise vaatamisväärsuse ja turismilinnana.

Eestis on praegu kaitse all 12 muinsuskaitseala, neist 11 on vanalinnade muinsuskaitsealad. Üheksa linna puhul on kaitsealad moodustatud 1973. aastal, Tallinnas 1966. aastal ja Valgas 1995. aastal. Enamiku kaitstavate linnade ajalugu ulatub keskaega.