Pastor Villu Jürjo lõi praost Kaldurit enne ametist lahkumist näkku
/nginx/o/2020/06/01/13130655t1hd490.jpg)
6. november 2014, 20:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval otsustas EELK kirikuvalitsus, et 14 aastat Narva Aleksandri kogudust teeninud Villu Jürjo saadetakse järgmise aasta algusest pensionile. Järgneval ööl kirjutas Jürjo avalduse, kus palus end vabastada alates 4. novembrist koguduse õpetaja ametist. Päeval enne seda oli ta oma kabinetis Viru praostkonna praostile Peeter Kaldurile käega näkku löönud.
Viru praostkonna praost Peeter Kaldur saatis peapiiskopile, piiskopile, kirikuvalitsuse ehk konsistooriumi liikmetele ja kirikukohtu liikmetele sel teisipäeval kirja, kus kirjeldab samal päeval Villu Jürjo kabinetis toimunud Narva Aleksandri koguduse juhatuse koosolekut, mis lõppes vägivaldselt.
"Aupauguga" lahkumine
"Koosoleku teises pooles Tuuliki Jürjo kutsel tungis koosoleku ruumi õpetaja Villu Jürjo, tungis mulle kallale, tarvitas füüsilist vägivalda, paiskas mu prillid põrandale, süüdistas mind tema toolil istumises ja ütles, et peapiiskop Andres Põder on käskinud temal kasutada minu suhtes füüsilist vägivalda," kirjutas Kaldur.
Kirjas öeldakse, et koosolekust võtsid osa koguduse juhatuse esimees Ülo Korjus, juhatuse sekretär Diana Demenok, õpetajad Vladimir Batuhtin ja Oleg Sevastjanov, juhatuse liige Tuuliki Jürjo ning praost ise koosolekujuhina.
Põhjarannik küsis kirikuõpetaja Jürjolt, miks too praosti lõi. "Istus minu tooli peal, hakkas sõimama ja räuskama; loopis raamatuid ja hakkas vastu. Mul on (peapiiskop) Põdra soovitus − ütles, et anna naha peale. Ma pole midagi valesti teinud, seega pole põhjust kahetseda," ütles Jürjo.
Nii et õpetaja otsustas pauguga lahkuda? "Jah, aupauguga," kinnitas Jürjo.
Kas tõesti käskis peapiiskop kedagi lüüa? Põhjaranniku küsimuse peale pugistab peapiiskop Andres Põder esmalt mõnusalt naerda ega võta küsimust tõsiselt. Siis helistab Põder tagasi ja annab kommentaari: "Mul on väga kahju, kui õpetaja Jürjo on kohtusaaga tulemusena muutunud nii ebaadekvaatseks, et ei suuda kontrollida oma käitumist. Leian, et tema tegu tuleb kanda afektiivsuse arvele, ja see on väga kurvastav," ütles Põder.
Läheb Etioopiasse
Peeter Kaldur ütles Põhjarannikule, et Jürjo sekkus koosolekusse siis, kui praost oli teada andnud, et kavatseb kohtus taotleda kogudusele esitatud nõude suunamist õpetaja Jürjo vastu. Kaldur lisas ka, et kindlasti ei loopinud ta raamatuid.
Villu Jürjo ütles oma edasistest plaanidest rääkides, et esmalt on tal saada puhkus, mille käigus ta suundub abikaasa Tuulikiga kaheks nädalaks Etioopiasse − sõit oli ammu planeeritud.
Jürjo ütles, et tal on kahju mitmest raamatust, mis nüüd jäävad ilmumata. Viimati ilmus tema sulest "Narva kui ingeri vaimulik värav 1960tel aastatel" ning järgmine peatükk samal teemal oleks käsitlenud Jürjo sõnul 1940. ja 1950. aastaid. Viimane suurem tegu koguduse juures oli Jürjol õpetaja Kulli 100. sünniaastapäeva tähistamine oktoobri lõpus.
Eelmainitud Jürjo vabastamisega tipnenud kohtusaaga algas 2012. aastal rahalistest arusaamatutest kirikuhoone renoveerimisel. Mullu oktoobris otsustas Viru maakohus, et EELK Narva Aleksandri kogudus peab ASile Eviko tasuma üle 530 000 euro. Kohus mõistis välja alusetu rikastumise teel saadud 132 244 eurot, viivise 47 624 eurot ja garantiikirjast tuleneva võlgnevuse 351 514 eurot.
Teenekas vaimulik
AS Eviko võitis 2008. aastal ainsa pakkujana Narva Aleksandri kiriku restaureerimise hanke. Tänavu mais jättis Tartu ringkonnakohus muutmata Viru maakohtu eelmisel aastal tehtud otsuse ja riigikohus jättis edasikaebuse vastu võtmata.
Praegu nõutakse koguduselt jõustunud kohtuotsuse alusel 30. oktoobri seisuga 543 752 eurot, millele lisandub viivis summalt 132 244 eurot ja kohtutäituri tasu 26 100 eurot.
1950. aastal sündinud Villu Jürjo teenis Narva Aleksandri kogudust 2000. aasta 1. juulist. 2010. aastal pälvis ta EELK teeneteristi, kui tähistati 10 aasta möödumist tema saabumisest piirilinna kogudust juhtima. Kokku 44 aastat kirikutööd teinud Jürjo nimetas siis oma Narva aastaid värviliseks. "Põnevaid väljakutseid on palju olnud. Elu ongi selleks liiga lühike, et seda igavalt elada. Inimene on nüüd 10 aasta võrra vanem ja ühtlasi targem," rääkis Jürjo toona Põhjarannikule.
2008. aastal sai Eesti suurim pühakoda, Aleksandri kirik, pärast pikka vaheaega taas torni ja seda peamiselt tänu Jürjo tööle.
Jürjo on pälvinud Riigivapi III järgu teeneteristi teenete eest Eesti iseseisvumisel. Enne Narva Aleksandri kogudusse tööle asumist on Jürjo teeninud EELK Saarde, Häädemeeste, Võru, Petseri, Urvaste ja Tartu Maarja kogudustes.