Riik ei sekku Aleksandri kiriku võimalikku müüki

19. sajandi lõpus ehitatud Narva Aleksandri kirik rajati linnas ja selle ümbruses elavate eestlaste pühakojana. Foto: Ilja Smirnov

Riik ei hakka müügiohtu sattunud Eesti suurimat pühakoda − Narva Aleksandri kirikut − välja ostma, kuid toetab endiselt hoone säilitamist, teatas kultuuriministeerium. 

EELK Narva Aleksandri koguduse nõukogu võttis nädalavahetusel vastu otsuse kogudus likvideerida ning alustada hiigelvõla tõttu pankrotimenetlust.

"Teine võimalus oleks võtta tagataskust 1,3 miljonit ja võlg ära maksta, aga sellist summat kogudusel kusagilt võtta pole," sõnas Viru praost Peeter Kaldur Põhjarannikule. Otsuse koguduse likvideerimiseks peab heaks kiitma kirikukogu − kiriku kõrgeim organ. Kalduri sõul ei jõuta seda küsimust aga ilmselt arutada enne tuleva aasta jaanuari.

Pankrotimenetlus tähendab seda, et koguduse vara, mille väärtust hinnatakse ERRi andmetel 700 000 eurole, pannakse müüki. Vara hulgas on aga näiteks ka kaks kalmistut, mida erakätesse müüa ei saa.

Kõike müüa ei saa

Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au ütles, et riigil siin palju võimalusi midagi teha pole ning varalised küsimused on kiriku enda otsustada. Kalmistuid tema sõnul aga seaduse järgi erakätesse müüa ei saa, kalmistu omanik võib olla vaid riik, omavalitsus või usuühendus.

Ka pühakoja müük pole Au sõnul nii lihtne, sest seal on muinsuskaitsest tulenevad piirangud. "Mõistlik on realiseerida kõigepealt muu kiriku vara, kirikud on ennegi seda teinud," sõnas ta.

Peeter Kalduri sõnul kavatseb ta täna minna kultuuriministeeriumisse, et uurida, kas riik oleks valmis Aleksandri kiriku hoone välja ostma. "Riik on pannud sinna ikkagi ligi 3 miljonit eurot ning oleks loogiline, et riik võtaks nüüd kiriku hoone üle," sõnas ta.

Kuna kiriku hoone on spetsiifiline, on veel võimalus müüa see mõnele teisele kirikule. "Üks võimalus on müüa see vene õigeusu kirikule. See on halb variant, aga ikkagi parem sellest, kui sinna tuleks lõpuks näiteks bordell," sõnas Kaldur.

Kalduri sõnul on praegu kõik Aleksandri koguduse varad arestitud ning nendega tehinguid teha ei saa. Tema sõnul ei meenu talle, et Eestis oleks kunagi mõni kogudus pankrotti läinud või kiriku hoone müüki pandud.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juht Tarvi Sits ütles, et riik on investeerinud ajaloolise Aleksandri kiriku hoone korrastamisse, mille tulemusel sai kirik katuse ning torn kiivri. "See pole kindlasti mahavisatud raha. Aga kui üks kogudus võtab endale üle jõu käivaid kohustusi, siis riik ei hakka küll neid kohustusi üle võtma," sõnas Sits.

Tema sõnul võttis sihtasutus Narva Aleksandri Kirik hoone kordategemiseks laenu ning selle laenu tagasimaksmise garanteeris riik. "Riik on võtnud endale need kohustused aastani 2017 ning neid kohustusi ta ka täidab, kuid riik ei sekku omandisuhetesse," sõnas Sits.

Kultuuriministeeriumi ametniku sõnul on riigi jaoks tähtis hoone säilimine ning kuna see on muinsuskaitse all, pole võimalik seal ilma muinsuskaitseameti loata ümberehitusi teha. "Kas see kohandatakse tulevikus kontserdisaaliks või millekski muuks, pole riigi öelda. Riik ei sekku ju ka kiriku tegevusse ning ei ütle, kuidas seal peaks jumalateenistusi korraldama," lausus Sits.

Riik eraldab aastas umbes 300 pühakoja korrashoidmiseks 700 000 eurot. "See summa on kõigi kirikute peale. Ja kui nüüd ühe kiriku väljaostmiseks eraldataks selline summa, oleks see ju hoopis teisest suurusjärgust," lausus Sits.

AS Eviko võitis 2008. aastal ainsa pakkujana Narva Aleksandri kiriku restaureerimise hanke ning kogudus jäi renoveerimise käigus tehtud tööde eest ehitajale võlgu.

Kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Hannes Hallik ütles, et pühakodasid talle siiani veidi vähem kui kümneaastase praktika jooksul müüa pole pakutud. "Kindlasti oleks seda raske müüa, aga mitte võimatu," arvas ta.

Jumalateenistused toimuvad

Praost Peeter Kaldur peab kogudusele langenud võlakoorma eest vastutajaks koguduse senist õpetajat Villu Jürjot, kelle allkiri tõi kaasa võlakohustuse, mille ehitusfirma tänavu lõppenud kohtusaagas välja nõudis.

Võla tõttu paisunud konflikt Villu Jürjo ja  Peeter Kalduri vahel tipnes sellega, et Jürjo lõi Kaldurit koguduse juhatuse koosolekul näkku.

Peapiiskopile, piiskopile, kirikuvalitsuse ehk konsistooriumi liikmetele ja kirikukohtu liikmetele saadetud kirjas kirjutas Kaldur:  "Koosoleku teises pooles Tuuliki Jürjo [Villu Jürjo abikaasa − E.K.] kutsel tungis koosoleku ruumi õpetaja Villu Jürjo, tungis mulle kallale, tarvitas füüsilist vägivalda, paiskas mu prillid põrandale, süüdistas mind tema toolil istumises ja ütles, et peapiiskop Andres Põder on käskinud temal kasutada minu suhtes füüsilist vägivalda."

Pärast konflikti ametist lahkunud Jürjo oma vägivallategu ei kahetsenud. "Istus minu tooli peal, hakkas sõimama ja räuskama; loopis raamatuid ja hakkas vastu. Mul on [peapiiskop] Põdra soovitus − ütles, et anna naha peale. Ma pole midagi valesti teinud, seega pole põhjust kahetseda," ütles Jürjo Põhjarannikule pärast juhtunut.

Vaatamata Aleksandri kogudusel lasuvale nõudele ning otsusele kogudus likvideerida, toimuvad jumalateenistused ning muud traditsioonilised toimingud kirikus edasi.

Aleksandri kogudusel on umbes 150 annetajaliiget.