Lõviosa keskkonnatoetustest läheb joogiveele

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu augustis Toila veepuhastusjaama avamisel kinnitas vallavanem Tiit Kuusmik, et aleviku elanikud saavad nüüd kõigile nõuetele vastavat joogivett. Tuleval aastal peaks seesama vesi jõudma lõpuks ka Toila gümnaasiumi ja selle piirkonna elanikeni.
Tänavu augustis Toila veepuhastusjaama avamisel kinnitas vallavanem Tiit Kuusmik, et aleviku elanikud saavad nüüd kõigile nõuetele vastavat joogivett. Tuleval aastal peaks seesama vesi jõudma lõpuks ka Toila gümnaasiumi ja selle piirkonna elanikeni. Foto: Matti Kämärä

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu otsustas keskkonnaprogrammi selle aasta viimasest taotlusvoorust rahastada 374 projekti kokku 18,9 miljoni euroga. Suuremad toetussummad lähevad Tartumaale (1,8 miljonit eurot), Harjumaale (1,6 miljonit eurot) ja Ida-Virumaale (1,5 miljonit eurot).

Suurima toetussumma  − 986 000 eurot − sai seekord OÜ Iisaku Elamumajandus Iisaku aleviku põhja- ja keskosa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

Veemajanduse korrastamist on Iisakus juba alustatud: eelmisel aastal sai valmis reoveepuhasti, tänavu rekonstrueeriti puhta vee reservuaar ja Kasevälja puurkaev-pumpla ning paigaldati pumplatele automaatikaseadmed. Järgmises, teises etapis on kavas kanaliseerida aleviku põhjaosa, kus ühiskanalisatsiooni praegu üldse ei ole. Veetorustikku uuendatakse ennekõike sellessamas piirkonnas, sest kanalisatsioonitorusid paigaldades tuleb seal nagunii kaevetöid teha.

ASile Toila V.V. eraldati Toila gümnaasiumi ühendamiseks Toila aleviku ühisveevärgiga 79 696 eurot. Lisaks gümnaasiumile saavad korraliku joogivee ka piirkonna elamud, kus on juba mõnda aega probleemiks olnud nii vee suur rauasisaldus kui kõikuv veesurve.  Ettevõtte juhatuse liige Ülle Politajev ütles, et maha tuleb panna umbes 700 meetrit veetorusid ning sama palju kanalisatsioonitorustikku, sest ühtaegu on kavas ka piirkonna kanalisatsioon aleviku omaga ühendada. Töödega loodetakse algust teha kevadel.

Õhusaastajad kaardile

Keskkonnainspektsioon hakkab 125 277 euro toel hindama Kohtla-Järve linna õhku.

"Uuringu käigus kaardistame Kohtla-Järve välisõhku mõjutavad olulised saasteallikad ja saasteained ning mõõdame seal tekkivaid heitkoguseid. Eesmärk on saada vajalikku infot olulisemate saasteallikate, saaste leviku ja koosmõju ulatuse kohta," rääkis keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul.

Kohtla-Järve välisõhu kvaliteedi hindamine on  tema sõnul planeeritud 2015. aastast  2016. aasta  kevadeni.

"Eelnevalt oleme samasuguseid välisõhu kvaliteedi uuringuid viinud läbi Kiviõlis, Muugal ja Sillamäel. Nüüd on järg Kohtla-Järve käes, kus viimane ulatuslikum välisõhu uuring oli 2005. aastal," ütles Tuul.

Välisõhu hüvanguks kuluvad ka ASile Sillamäe SEJ võrgupumpade vahetamiseks eraldatud 148 701 eurot ning ASile VKG Oil mahutipargi gaasiliste heitmete likvideerimiseks eraldatud 90 390 eurot.

Saka trepp saab korda

Väiksemate summadega toetas KIK näiteks sihtasutust Saka-Ontika Pank, et lagunema kippuv Saka trepp − sealse piirkonna ainuke allapääs mereni − korda saaks tehtud; OÜd Rome Puit, et lammutataks kunagise Virulase kalurikolhoosi näotud garaažid Toila alevikus; Tammispää harrastuskalurite seltsi, et Tammispää lautrikohale saaks soetada pontoonidel kalastusplatvormi ja teisaldatava metallist slipi, ning Alutaguse matkaklubi, et maakonna elanikele ka edaspidi rahvamatku saaks korraldada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles