VIDEO Mart Helme Jõhvis: Eesti saamine ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks on kahe teraga mõõk

Mart Helme ütles Jõhvi Kontserdimajas toimunud EKRE kongressil, et Eestile oleks kordades kasulikum Jeruusalemma tunnustamine Iisraeli pealinnana kui ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks saamine.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Täna Jõhvi kontserdimajas toimunud EKRE kongressil seitsmendat korda erakonna esimeheks valitud praeguse valitsuse siseminister Mart Helme ütles, et Eesti saamine ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks on kahe teraga mõõk ja kordades kasulikum oleks Eestile oma saatkonna viimine Jeruusalemma, mida EKRE valitsuses peaministrikoha saamisel ka kohe teeb. 

Helme sõnas, et ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks saamine sunnib meid paratamatult sekkuma konfliktidesse kolmandas maailmas - Aafrikas, Aasias, Ladina Ameerikas ning võtma seisukohti ja valima pooli küsimustes ja tülides, mis meisse ei puutu ja tekitavad meile ainult vaenlasi. "See rõõm, mida ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks saamise üle teatud ringkonnad on Eestis avaldanud, on väga kahe teraga mõõk.  Me võime endal Kalevipojana lõigata nii mõneski küsimuses jalad alt," sõnas Helme teenides saalilt naerupahvaku, kui lisas, et tänapäeval on meditsiin siiski hästi arenenud. 

Mart Helme rääkis, et kohtus eelmisel nädalal Iisarelis  kahe Donald Trumpile lähiringis oleva inimesega. "Ma kinnitasin neile, et kui meie erakond saab valitsuses peaministrikoha, siis tunnustame kohe Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ja viime sinna ka saatkonna," sõnas Helme, mille järel EKRE kongressil olnud hakkasid plaksutama. 

EKRE aseesimees rahandusminister Martin Helme ütles, et nüüd, kus erakond saab võimul olles oma programmi ellu viia on vastutus ja eesolevate ülesannete keerukus ainult kasvanud. "Aga kasvanud oleme ka meie - kasvanud erakonnana, kasvanud inimestena, kasvanud poliitikutena," ütles ta. 

Martin Helme sõnas, et ei kahtle hetkegi, et kui erakond hakkab oma lubadusi järjest ellu viima, tuleb nii mõnigi skeptik nende leeri üle. "Üks sapine prpopagnadist kirjutas hiljuti, et teda ei häiri meie retoorika, vaid sisu on õõvastav. Tõepoolest, mina ei tea, mis retoorikast pidevalt räägitakse. Aga, ma näen, kuidas nüüd opositsiooni pingil  maandunud endine minister näitab nüüd parlamendi istungil valitsuse liikmele keskmist sõrme ja kõik kihistavad ulakalt naerda. Samas tehakse süütust okei märgist tohutu rahvusvaheline skandaal," ütles Martin Helme. 

Ta lisas, et näeb, kuidas endised ministrid räuskavad ja hüsteeritsevad, valetavad ja laimavad, aga nende retoorika ei paista kedagi häirivat. "Pigem annab meedia sellele hoogu juurde ning kõiges selles süüdistatakse ikka meid. Meid, kes me pole  kunagi kedagi saatnud tol ajal  ministri ametit pidanud Mikseri moel karuperse, kurtnud Kaljulaidi moel välismeedias tema enda poolt ülesklopitud pasarahe üle. Me pole iial solvanud ühtegi naist nii nagu seda tegi Kroonika, kes tituleeris meie abikaasad ja laste emad voodisoojendajateks," andis Helme tuld oponentide pihta.   

Jõhvi Kontserdimajas toimus EKRE kongress.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

EKRE aseesimees ja riigikogu spiiker Henn Põlluaas luges Jõhvis kontserdimajas ette auesimehe  Arnold Rüütli pöördumise, milles ta märkis, et EKRE mõne liikme sõnakasutus teeb ka teda kohati murelikuks, samas ei saa ta kuidagi nõustuda erakonnale omistatavate omadussõnadega.

"Tooksin ainult ühe näite. Meie erakonda nimetatakse "misogüünse palgega" erakonnaks. Minul võttis tükk aega, et teada saada, mida selline sõnakasutus tähendab? Selgus, et oleme «naissugu vihkav» erakond? Kuidas saab selline sõnakasutus käia meie erakonna kohta?" küsis Rüütel lisades, et vanema põlvkonna esindajana julgeb ta öelda, et mitte kunagi ei ole õigustust teise inimese või inimeste grupi alavääristamisel. "See on moraali küsimus. See on meie lastetoa küsimus."

EKRE kongress võttis Jõhvis vastu ka poliitilise avalduse.

EKRE KONGRESSI POLIITILINE AVALDUS

9. juuni 2019

Hoidkem Eesti rahvusriiki!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongress kutsub üles sõlmima ühiskondlikku kokkulepet immigratsiooni pidurdamiseks ja Eesti rahvuskodu hoidmiseks.

Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riigi eesmärk eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Riigikogu valimiste järel kunstlikult ülesköetud hüsteeria annab tunnistust sellest, et põhiseaduse järgimine ei ole ühiskonnas enam iseenesestmõistetav.

Pärast kahe rahvuskonservatiivse erakonna jõudmist valitsusse ning koalitsioonipartnerite vahel sõlmitud kokkulepet, mille kohaselt hoitakse immigratsioonipoliitika järgmise nelja aasta jooksul Eesti  kontrolli all ja tõhustatakse piirikaitset, on multikultuursust toetavad poliitilised jõud algatanud Eesti rahvusriikluse põhimõtteid ründava kampaania, millega sisuliselt kutsutakse üles muutma meie maa  läbikäiguhooviks. Tegemist ei ole enam poliitilise võitluse, vaid  põhiseadusliku korra õõnestamisega.

Juhime tähelepanu, et immigratsioon Eestisse on viimase kolme aasta jooksul hüppeliselt suurenenud. Kui 2016. aastal väljastati välismaalastele ligi 1800 ajutist tööluba, siis 2017. aastal väljastati töölube juba pea 7500 ning 2018. aastal umbes 18 500. Need arvud viitavad Reformierakonna valitsemisajal alanud praktikale, mille  kohaselt muudetakse sisserännet reguleerivaid seadusi järk-järgult leebemaks, põhjendades seda tööandjate survega.

Lisaks ajutisele tööjõule saabuvad siia Ukrainast ja Venemaalt immigrandid, kes saavad Eestis kohe elamisloa ning tegelik immigrantide hulk võib olla ametlikust arvust märkimisväärselt suurem, seda ka  põhjusel, et Eesti lõunapiiril ja sadamates puudub piirikontroll. Hinnanguliselt võib Eestis olla üle 10 000 illegaalse töötaja. Peale selle on välistudengite hulgas sadu inimesi, kes ei ole tulnud Eestisse mitte teadmisi omandama, vaid kasutavad siinseid kõrgkoole Schengeni  viisa hankimiseks.

Leiame, et Eesti vajab ühiskondlikku kokkulepet, mille kohaselt ei tohi  riik anda järele survele lahendada majanduslikke probleeme odava tööjõu  impordiga. Odava võõrtööjõu kasutamine pidurdab palgakasvu ja  innovatsiooni majanduses, paneb riigi madala palga lõksu ning suurendab meie inimeste väljarännet. Samuti piirab see Eestist välja rännanud inimeste tagasituleku võimalusi.

Ka Nõukogude okupatsiooni ajal toimus Eestisse tööränne. Eestisse jäi pidama küll vaid iga seitsmes sisserännanu, aga aastakümnete jooksul viis see tohutu, Euroopa mõistes pretsedenditu ulatusega immigratsioonini – ligi 30% Eesti elanikkonnast on võõrpäritolu.

Stabiilsemad on alati olnud need ühiskonnad, kus elavad koos sarnase ajaloo, usu, rahvuse või muu taustaga inimesed. Eesti ei saa endale  lubada, et kümne aastaga saabub riiki juurde Tartu linna jagu võõrpäritolu inimesi. Ärme unusta, et riik ei ole suutnud siiani lahendada okupatsiooniajast pärandiks saadud lõimumisprobleeme.

EKRE kongress kutsub kogu Eesti ühiskonda üles kaitsmameie põlisrahva omariiklust ja otsima tööjõuprobleemidele alternatiivseid lahendusi. 

Ootame nii valitsuselt kui ka teistelt riiklikelt institutsioonidelt samme, mis aitaksid pidurdada kasvavat immigratsiooni ning soodustaksid tagasirännet ja kõrgtehnoloogilist innovatsiooni. Muuhulgas ootame  valitsuselt avaldust Eesti lahkumise kohta immigratsioonile rohelist  tuld näitavast ÜRO rändeleppest.

Eesti peab jääma eestlaste rahvuskoduks ega tohi muutuda sisserändajatest üle ujutatud geograafiliseks mõisteks!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongress

9. juuni 2019

Jõhvi

Tagasi üles