Ida-Virumaal tohib küttida neli hunti

Ida-Virumaal on hundid tänavu murdnud 24 lammast ja kolm kodukitse. Foto: SCANPIX

Keskkonnaamet kinnitas hundi esmaseks küttimismahuks 61 isendit, Ida-Virumaale anti neli hundiluba. 

"Hundil läheb Eestis hästi," ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. "Hundi arvukus on kasvanud umbes 15 protsenti: kui mullu oli meil 20 pesakonda, siis tänavu 23-24. Küttimise struktuur ning maht lähtub eesmärgist tagada Mandri-Eestis 20 pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega hundile sobilike elupaikade vahel."

Novembrist veebruari lõpuni vältava hundijahi eesmärk on piirata nende arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi loomapidajatele. Sarnaselt varasema praktikaga suunatakse ka sel aastal hundijahti rohkemate kiskjakahjudega piirkondadesse, püüdes samas vähem häirida suurematel loodusmaastikel asuvaid hundikarju.

Ida-Viru jahimeeste seltsi juhatuse esimees Marko Vinni ütles, et Ida-Virumaa on jagatud kaheks hundi ohjamisalaks, kummalegi alale on esialgu antud kaks hundiluba. 

Küttimismahtude määramisel võeti aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepanek ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.

Sel aastal on registreeritud 144 hundi põhjustatud kahjustust, enim Harju, Järva, Rapla ja Viljandi maakonnas, kuhu anti ka kõige rohkem küttimislube.

Kui mullu murti 524 lammast, siis tänavu on see number hundijahi alguseks 477. Lisaks on hundid tänavu murdnud 15 veist, kolm kitse ja 12 koera.

Ida-Viru maakonnas on Aimar Rakko sõnul sel aastal huntide murdmisi toimunud seitsmel korral − kuus septembris ja oktoobris Kalina külas ning üks mais Vaikla külas − ning ühtekokku langes sute ohvriks 24 lammast ja kolm kodukitse.

Küttimismahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul vastavalt seireandmetele ja kiskjakahjustustele.

Möödunud jahihooajal tohtis küttida Eestis 65 hunti.