Põlevkivituhk sai ohtliku jäätme staatusest priiks

Eesti põlevkivitööstuses tekib aastas kokku ligikaudu 9,5 miljonit tonni põlevkivituhka, millest 9,3 miljonit tonni ladestatakse prügilasse. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Keskkonnaminister Rene Koka määrus vabastab põlevkivituha ohtliku jäätme märgistusest ja annab avaramad võimalused seda taaskasutada.

Seega on uuest aastast Eestis ohtlikke jäätmeid umbes 9 miljonit tonni vähem kui tänavu.

"Põlevkivituhk ei ole kivisöetuhast ohtlikum ja seega ei peaks see olema ohtlik jääde, nagu seda pole ka kivisöetuhk," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. "Nüüd saab põlevkivituhka hakata ka eksportima, varem oli eksport aeganõudva bürokraatia ning pelgalt ohtliku jäätme kategooria tõttu peaaegu olematu."

Põlevkivituhal on palju kasutamisvõimalusi, näiteks teedeehitusel, kus see sobib pinnase stabiliseerimiseks, aga ka ehitusmaterjalide, väetiste ja tsemendi tootmisel. Samuti saab tuhka kasutada plastitööstuses.

Tänavu suvel ministeeriumi tellimusel valminud Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli ühisuuring kinnitas, et põlevkivituhk on samasuguste omadustega nagu kivisöetuhk, mistõttu pole põhjust seda ohtlikuks jäätmeks liigitada ning edaspidi peaks põlevkivituhka käsitama tavajäätmena.

Ministeeriumi lubadust põlevkivituhk uuest aastast ohtlike jäätmete nimistust välja arvata tervitasid nii Eesti Energia kui ka VKG spetsialistid.

Et jäätmete taaskasutamist veelgi hoogustada, on keskkonnaministeeriumil plaanis muuta näiteks riigihangete seadust.

"Teatavate valdkondade hangetesse saaks lisada, et näiteks teedeehituses või muus ehituse valdkonnas võiks kasutada meie oma materjale: põlevkivituhka, aherainet või pinnast," ütles Kaupo Heinma.