Hunt murdis Päite loomapargis oina

Külli Kriis
, ajakirjanik
Copy
Päite loomapargis seni vabalt ringi jalutanud lambad ja kitsed pannakse nüüd ööseks kinniste uste taha.
Päite loomapargis seni vabalt ringi jalutanud lambad ja kitsed pannakse nüüd ööseks kinniste uste taha. Foto: Matti Kämärä

Kolmapäeva öösel langes Päite loomapargi oinas kodulähedasel põllul hundirünnaku ohvriks.

 “Lambad jalutavad meil vabalt, tavaliselt magavad koeraaediku juures, aga sel öösel läksid millegipärast põllu peale,” rääkis Päite loomapargi perenaine Ksenia Klotškova.

Lambaid, kes öösel uitasid, oli kokku kolm.

Murtuna leidis perenaine hommikul neist ühe, teised kaks, nagu ka lammastega seltsinud kaks kitse, pääsesid vigastusteta.

“Murdja ei saanud olla keegi muu kui hunt,” on Klotškova veendunud. “Üks tagakints oli ära söödud, kes teine võiks niimoodi teha. Ja kuna murti vaid üks lammas, siis oli hunte ilmselt üks.”

Keskkonnaametist polnud kolmapäeval veel kohapeal vaatamas käidud, küll aga olevat perenaise tuttav jahimees hundikahtlust kinnitanud.

Klotškova saadetud fotode põhjal peab hunti murdjana tõenäoliseks ka Ida-Viru jahimeeste seltsi tegevjuht Marko Vinni.

“Selles piirkonnas hunte liigub, on üks kahene kari ja üks üksik; kohe üle tee on jälgi nähtud,” rääkis ta.

Ksenia Klotškova sõnul on lammastel olnud alati võimalus ka hoonesse varju alla minna – vana aida uksed on praeguste ilmadega pidevalt lahti.

Õieti küll olid lahti, sest oina murdmise järel aetakse loomad ööseks sisse ja pannakse uksed kinni.

“Me oleme siin kolmandat aastat, seni pole olnud põhjust midagi karta. Enne olin neli aastat Konju kitsefarmis, seal polnud samuti probleeme,” rääkis ta.

Suurem osa loomapargi asukaid elab õnneks piisavalt kõrgetes ja turvalistes aedikutes, koerad on nagunii öösiti hoonete siseruumides. Muret tunneb Klotškova praegu kõige rohkem hanede pärast, kelle õueala piirav pooleteise meetri kõrgune aed ei pruugi hunti takistada.

“Meil on nii palju maad, et kõigele kõrget aeda ümber ehitada pole võimalik. Peame mõtlema, mida oma loomade kaitsmiseks teha saame,” ütles ta.

Hundijahi hooaeg sai siinkandis veebruarikuuga otsa. Ja ega hundilube rohkem olnudki – kõik Ida-Virumaale antud viis luba kütiti ära.

“Ida-Viru ohjamisalale antud kolmest loast kaks kütiti Voka jahtkonna maadel,” ütles Marko Vinni.

Päite loomapark asub samuti Voka jahtkonna maadel.

Kuna tänavune lumeta talv hundijahi keeruliseks muutis, andis keskkonnaamet Harju, Rapla ja Järva maakonna jahimeestele kahjustuste vältimiseks kaheksa eriluba, mis kehtivad märtsi lõpuni.

Ida-Viru jahimeeste selts esitas keskkonnaametile eriloa taotluse teisipäeval.

“See oli veel enne Päite oinamurdmist,” märkis Vinni. “Muretsema pani see, et Kurtna kandis jookseb kaheksapealine hundikari.  Koerte murdmisest pole siinmail küll kuulda olnud, aga kuna hunte on üsna palju, siis on ka järelkasvu palju  ja võib arvata, et suuremad probleemid on alles ees – suve lõpus, kui kutsikaid hakatakse murdma õpetama.”

Vinni rõhutas, et loomaomanikud peavad oma vara ennekõike ise kaitsma.

“Jahimehed on oma ülesande täitnud, kõik meile antud hundiload on kütitud; eriloa andmine on keskkonnaameti otsustada.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles