Jõhvi hooldekeskuse investeeringueelnõu võeti tagasi

Arthur Seppern oli sunnitud tagasi võtma eelnõu, millega nähti ette hooldekeskuse üleandmine erakapitalile. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Keskerakondlane Arthur Seppern, kes esitas aprilli lõpus volikogule otsuse eelnõu, millega oleks Jõhvi hooldekeskus antud erainvestori kasutusse, kes pidanuks hoonesse investeerima, võttis eelnõu tagasi. 

Sepperni esitatud volikogu otsuse eelnõu nägi ette, et volikogu annab otsustuskorras Kaare 3 asuva hooldekeskuse üle ettevõtjale kohustusega investeerida sinna määratud aja jooksul kindel summa. Eelnõus ei olnud nimetatud investori nime, investeeringu suurust ega aega, kui kauaks asutus koos kõigi sotsiaalteenuseid puudutavate kohustustega üle antakse.  

Arthur Seppern selgitas oma kavatsusi sellega, et märtsi alguses toimus hooldekeskuses päästeameti korraline kontroll, mille käigus tehti ettekirjutus lamavate hooldusaluste tiivas varuväljapääsu puudumise kohta ja selle ehitamise vajalikkuse kohta. 

"Hoolekandeasutused on praegu kõrgendatud tähelepanu all ja ettekirjutus on õiglane, sest kui peaks midagi juhtuma, jääb süüdlaseks juhatuse liige," rääkis Seppern siis Põhjarannikule.

Sepperni sõnul pani ta hooldekeskuse nõukogule ette olukorda arutada ning nõukogu tegi vallale kaks ettepanekut: kas vald kui omanik teeb ise vajalikud investeeringud või annab ruumid rendile või müüb investorile, kes on valmis need korda tegema.

Kuigi enamik Sepperni ettepanekut toetanud nõukogu liikmeid kuulub ka Jõhvis valitsevasse koalitsiooni, tõusis koalitsioonis siiski pahameeletorm, opositsioonist rääkimata. 

Sepperni eelnõu tekitas aga arusaamatusi ka koalitsiooni sees.  

Koalitsiooni suurima fraktsiooni Jõhvi − Meie Kodu esimees Aleksandr Romanovitš ütles, et on omavalitsusi, kus on samamoodi toimitud, ja nende seas on ka häid näiteid. "Kuid enne oleks tarvis sellele asutusele teha täielik juriidiline ja finantsaudit. Samuti peab olema läbipaistev ja laitmatu taustaga investor. Alles siis saab hakata midagi arutama," lausus Romanovitš. Tema sõnul tuleks päästeameti ettekirjutuste täitmiseks kõigepealt võtta pakkumised ning teha nende põhjal kalkulatsioon, kui palju need tegelikult maksma lähevad.