Uued piirangud: valitsus suunab Ida-Virumaa gümnaasiumid distantsõppele

Põhjarannik
Copy
Peaminister Jüri Ratas osales Kohtla-Järve gümnaasiumi avaaktusel 2019. aasta 1. septemrbril. Täna otsustas tema juhitav valitsus suunata Ida-Virumaa gümnaasiumid distantsõppele.
Peaminister Jüri Ratas osales Kohtla-Järve gümnaasiumi avaaktusel 2019. aasta 1. septemrbril. Täna otsustas tema juhitav valitsus suunata Ida-Virumaa gümnaasiumid distantsõppele. Foto: Matti Kämara

Valitsus leppis reedesel kabinetiistungil kokku uutes piirangutes koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Kõrge nakatumise tasemega Ida-Virumaal ja Harjumaal hakkavad kehtima rangemad meetmed kui mujal Eestis. 

Muu hulgas otsustas  valitsus viia Ida-Virumaa ja Harjumaa gümnaasiumid distantsõppele. Sellekohase korralduse annab terviseamet kohalikele omavalitsustele ning haridus- ja teadusministeerium riigi haridusasutustele.

Peaminister Jüri Ratas täpsustas õhtuse "Aktuaalse kaamera" otse eetris, et distantsõppele peavad minema nii omavalitsustele kui ka riigile kuuluvate gümnaasiumide  10., 11. ja 12. klassid ning distantsõpe kestab alates järgmise nädala teisipäevast, 24. novembrist kuni talvevaheaja lõpuni ehk 10. jaanuarini.  

Ida-Virumaa ja Harjumaa huvihariduskoolides, täiendusõppekoolitustel ja sporditrennides tohib korraga ühes rühmas olla kuni kümme osalejat. Avalikel üritustel hakkab kehtima 50 protsendi kohtade täiituvuse piirang. Sätestatakse ka osalejate piirarvud: statsionaarsete istekohtadega siseruumides 400, mujal 250; väliüritusel 500.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on Eestis kõige kõrgem Ida-Virumaal, kus see näitaja on 552,7. Viimase kolme päeva jooksul on terviseamet teatanud maakonnas kokku 233 uuest nakatunust 

Kogu riigis on plaanis muuta kohustuslikuks maski kandmine või nina ja suu katmine avalikes siseruumides, laiendada nn 2+2-reeglit, vähendada osalejate piirarvu avalikel üritustel jm.  Uusi piiranguid toetavad nii terviseamet kui valitsust nõustavad teadlased, teatas valitsus. 

Peaminister Jüri Ratase sõnul on koroonaviiruse levikuga seotud olukord Eestis muutumas kriitilisemaks,  seda eriti meditsiinisüsteemi toimepidavuse mõttes. „Koroonaviiruse epideemiline levik Eestis seab meid paratamatuse ette võtta kasutusele rangemad piirangud, et tagada Eesti tervishoiusüsteemi toimepidevus ja ravi kättesaadavus igaühele ka COVID-19 haigete arvu jätkuval suurenemisel. Meil on võimalus kõigi ühiste pingutustega pidurdada nakkusnäitaja kasvu, selleks peab järgima valitsuse kehtestatud piiranguid ning käituma mõistlikult ja üksteist hoidvalt,“ ütles Ratas. „Peame praegu kõik pingutama selleks, et saaksime jõulupühad veeta koos oma lähedastega. Jätame suured pühadeüritused järgmisse aastasse ja veedame need jõulud kitsamas pereringis.“

Terviseamet palius neljapäeval kriitiliselt üle vaadata noortekeskuste ja huviringide tegevused üle terve Eesti, kuna viimastel nädalatel on koroonaviirusesse haigestumine oluliselt kasvanud vanusegrupis 10-19 eluaastat. 

„See on murettekitav trend, mille puhul näeme, et erinevatest koolidest õpilasi koondavad huvitegevused on praegu väga olulised nakkuse levikut soodustavad kogunemised,“ ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, kelle sõnul kuuluvad selliste kogunemiste alla nii mitmesugused treeningud, tantsukoolid, muusikakoolid, näiteringid, kunsti- ja käsitööringid kui ka kooride ja orkestrite proovid.

Härma sõnul kannavad lapsed viirust asümptomaatiliselt või väga kergete sümptomite esinemisel ja annavad seda ka edasi. „Tihtipeale ei märgata, et lapsel võivad olla haigussümptomid, ja sellega tekib suurem leviku risk,“ lisas ta.

Kuigi suurim oht huvitegevuse harrastamisel koroonaviirusega nakatuda on praegu Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal, suureneb nakatumise risk üle kogu Eesti iga päevaga.  „Huviharidus ja haridus tervikuna on oluline toimimas hoida, selle nimel tuleb huvihariduses mõningaid mööndusi teha,“ ütles Härma.

PIIRANGUD HARJUMAAL JA IDA-VIRUMAAL

Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, kirikud

Kultuuriasutustes, mille all peetakse silmas statsionaarsete istekohtadega saale, nagu teater, kino, kontserdi korraldamise koht, samuti kirikutes ning avalikel üritustel (sh konverentsid), avalikel koosolekutel ning meelelahutustegevustes (v.a. laste mängutoad) hakkab kehtima 50 protsendi täituvuse piirang. Kõikjal nimetatud kohtades hakkab kehtima maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus. Statsionaarsete istekohtadega ruumides tuleb rakendada hajutatud istumismudelit. Osalejate piirarvud: statsionaarsete istekohtadega siseruumides 400, mujal 250; väliüritusel 500.

Huviharidus ja -tegevus, täienduskoolitus ja täiendusõpe siseruumides

Kehtestatakse grupipiirang 10 inimest ning huvitegevusi tuleb läbi viia hajutatult. Kehtima hakkab maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus üle 12aastastele; lähtuda tuleb mõistlikkuse printsiibist.

Sporditegevus sisetingimustes

Grupitreeninguid tohib läbi viia kümnestes gruppides, näiteks kehtib see aeroobika saalitrennides ja muus säärases treeningtegevuses. Piirang ei puuduta alaliidu egiidi all toimuvat professionaalset ja poolprofessionaalset sporti, sealhulgas noorte sporti ning õppekavajärgset sporditegevust.

Ühissõidukid

Tipptundidel tihendatakse liinigraafikuid, tuleb hakata kandma maski või katta nina ja suu.

Gümnaasiumiõpe

Keskne distantsõppe korraldus Harju- ja Ida-Virumaal, mille kohta annab terviseamet kohalikele omavalitsustele ning haridus- ja teadusministeerium riigi haridusasutustele korralduse.

PIIRANGUD ÜLE KOGU EESTI

Maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides

Kehtestatakse maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus siseruumides, sealhulgas ühissõidukites ning teeninduskohtades, huvihariduses ja -tegevuses, täiendusõppes ning -koolitusel.

Nina ja suud ei pea katma või maski kandma need inimesed, kellele see on meditsiiniliselt vastunäidustatud, samuti alla 12-aastased lapsed, samuti ei tule maski kanda juhul, kui on tagatud piisav distants, ja muudel põhjendatud juhtudel. Valitsus töötab välja plaani, kuidas tagada maskid vähekindlustatud inimestele.

2+2-reegel laieneb avalikele siseruumidele

Kõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida nn 2+2-reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kaks inimest, kes peavad teiste inimestega hoidma kahemeetrist vahemaad. Muu hulgas kehtib see näiteks pangakontoris, juuksuri- ja ilusalongides ja mujal.

Toitlustusettevõtetes ja meelelahutusteenuste pakkumise kohtades jääb endiselt kehtima senine 10+2-reegel. Reegel tähendab, et rühmas saab koos olla 10 inimest, kes peavad hoidma teistega kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele.

Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, kirikud

Vähendatakse avalikel üritustel osalejate arvu. Statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest.

Töökorraldus

Endiselt jääb kehtima range soovitus teha võimaluse korral kaugtööd.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles