Ida-Viru ettevõtjad ootavad riigilt sulgemistoetust

Turismiklastri kriisiküsitlus näitas, et ühe suure spaa tegevuse lõpetamise järel maksab sama tegevuse taastamine 20 miljonit eurot. FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Ida-Viru ettevõtjad küsivad esmaspäeval veebis toimuval kriisikoosolekul riigi esindajatelt, millise ja kui suure toetusega nad saavad arvestada, et ära hoida turismimajanduse kokkuvarisemine. 

Valitsuse otsusega on alates laupäevast Ida-Virumaa turism lukus. Selle aasta oktoobri seisuga on Ida-Viru turismisektoris tegutsevaid ettevõtteid ja asutusi 160 ning töötajaid 1500.

"Ainuüksi majutusasutuste üheks kuuks sulgemine koos taasavamisega maksab ligi 4 miljonit eurot. Käive langeb sulgemisotsusega valdavalt null euroni ja juba kevadest kriisis sektoril varud puuduvad. Koondamine ohustab ligemale 50 protsenti turismisektori töötajatest, kui sulgemistoetust kohe ei tule," tõdes Ida-Viru turismiklastri koordinaator Kadri Jalonen, toetudes statistikaameti andmetele ja äsja läbiviidud turismiklastri kriisiküsitlusele.

Kaks kriisi korraga 

Ta lisas, et Ida-Virus on paralleelselt käimas kaks kriisi: turismi kokkuvarisemine ning põlevkivisektori koomale tõmbumine. "2020. aastal kadus tuhat töökohta põlevkivisektorist. Kui lisanduvad koondamised turismis, on katastroof käes."

Suurim mõju nii turistide voole kui sulgemiskuludele on spaahotellidel. Ühe suure spaa sulgemine üheks kuuks maksab ligi 350 000 eurot. Taasavamiskulu on samas mahus.

Kui toetust ei tule, siis näiteks ühe suure spaa tegevuse lõpetamise järel samas kohas ja sama tegevuse taastamine maksab 20 miljonit eurot ning võtab poolteist aastat aega. Suuri spaasid on maakonnas 4, lisaks 2 mõisaspaad.

"Kokku tekiks spaade tegevuse lõpetamisel ja taasavamisel investeeringuvajadus ligi 100 miljonit eurot. Praegu ei tee Eestis maapiirkonda selliseid investeeringuid keegi," tähendas Jalonen. 

Küsitlusest selgus, et ligemale 50kohalise hotelli sulgemine üheks kuuks ja selle taasavamine maksab ligi 65 000 eurot. "Sellist olukorda pole ettevõtetel võimalik üle elada," märkis Jalonen.

Turismiettevõtetele tuli valitsuse otsus Ida-Virumaa sulgeda šokina. "See tuli täiesti ootamatult. Edasi on ettevõtted pidanud kiirkorras tühistama kõik suure pingutusega aasta lõpuks saadud broneeringud ja kogu tegevuse ümber korraldama. Kõige suurem mure on personaliga: kust võtta palgaraha, kui tulu on null eurot?"

Turismisektori aastakäive Ida-Virumaal on ligi 33 miljonit eurot. Jalonen ütles, et tööstusega võrreldes pole käive suur, kuid sektori mõju on otsene maakonna mainele ja elukeskkonnale. Turismi turunduseelarve aastas on vähemalt miljon eurot, millega luuakse piirkonnale positiivset mainet.

 Toetus oleks ratsionaalne

"Me mõistame Ida-Virumaal, et tervishoiu seisukohast on olukord väga kriitiline. Samas ei ela turismisektor ilma riigi kiire abita seda olukorda üle," kinnitas Ida-Viru ettevõtluskeskuse juhataja Pille Sööt.

"Toetuse käivitamiseks on kõik eeldused olemas. Valitsus on selge sõnaga seda lubanud. Samuti käis peaminister Jüri Ratas äsja Ida-Virumaal ning tal on olemas informatsioon turismisektori olukorra kohta. On ratsionaalne anda välja miljonitesse jääv toetus, mitte seista silmitsi saja miljoni suuruse kahjuga, mis sektori kollapsist tekib," lisas Sööt.

Esmaspäeval toimub koostöös riigiametitega veebis Ida-Viru kriisikoosolek, kuhu on kutsutud turismisektori ja meedia esindajad. Kümme aastat tegutsenud Ida-Viru turismiklastrisse kuulub praegu 60 kõige aktiivsemat ettevõtet ja asutust, kes pakuvad majutust, toitlustust ning elamusteenuseid, lisaks kõik Ida-Viru omavalitsused.

Tagasi üles
Back