:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560648t1hea2b.jpg)
"Paistab, et see ei meeldi teile?" uuris Narva vast valitud linnapea Katri Raik umbuskliku naeratusega, kuuldes reporteri kommentaari, et Eesti suuruselt kolmandat linna juhib nüüdsest naiste duo ning Narva linnavalitsuse koosseisu kuuluvad nüüd samuti eranditult vaid naisterahvad.
Narva linnavolikogu valis 30. detsembri istungil uueks linnapeaks Katri Raigi ning volikogu esimeheks Tatjana Stolfati.
Katri Raik on Narva ajaloos esimene naislinnapea.
Raigile riputati küll kaela linnapea raske ametikett, ent tegelikud juhthoovad saab ta enda kätte alles 11. jaanuaril. Plaani kohaselt esitleb Raik sel päeval volikogule oma meeskonda linnavalitsuse uue koosseisu moodustamiseks ning alles pärast selle kinnitamist saadikute poolt omandab vastne linnapea allkirja- ja valitsemisõiguse.
Senikaua jätkab rutiinset asjaajamist linnavalitsuse eelmine koosseis.
/nginx/o/2021/01/04/13560655t1h0642.jpg)
Ida-Virumaal on võimuohjad naiste duo käes lisaks Narvale veel ka Kohtla-Järvel, kus juba mitmeid aastaid on olnud linnapea Ljudmila Jantšenko ja volikogu esimees Riina Ivanova. Need on ühtlasi ka kõige heldemalt tasustatud omavalitsusjuhtide ametikohad Ida-Virumaal: mõlema naise ametipalk on 4320 eurot. Võrdluseks: poole suurema elanike arvuga Narvas on linnapea palk 4000 eurot.
"Narvas on naiste võim," nõustus Raik. ""Narva" on iseenesest naissoost sõna, Narvas on enamik elanikke naised ning Narvat peeti juba 1980. aastatel pruutide linnaks, nii et kõik on õiglane."
Reporteri mitmemõttelisele märkusele, et Raik ise ongi nüüd Narva peamine pruut, vastas äsjane linnapea naerdes, et selle jaoks pole tal lihtsalt aega.
Keskerakonna soosiku Tatjana Stolfati ja iseenda võimutandemi kohta märkis Raik lootustandvalt, et neil võib kõik väga hästi õnnestuda. Nad olid enne valimisi juba poolteist kuud oma suhteid "harjutanud" ning kui midagi poleks õnnestunud, siis oleks see tema sõnul praeguseks selge olnud.
"Mul ja Tatjana Stolfatil on elust üsna ühesugune arusaam, meil mõlemal on huumorimeelt ning me mõlemad oleme elus piisavalt palju näinud, et osata nüüd kompromisse leida," on Raik positiivselt meelestatud.
Uus linnapea lubas, et tema juhtimisel muutub Narva võim nii linlastele kui ka kõikidele poliitikutele, sealhulgas opositsioonile, maksimaalselt avatuks. "Kõlama peab nii opositsiooni kui ka koalitsiooni hääl."
"Miks minust linnapeakandidaat sai? Eelkõige selleks, et Narva pead veelgi rohkem Tallinna poole pöörata, aga ka selleks, et Tallinna pea veelgi rohkem Narva poole pöörduks. Hakkab toimuma kahepoolne liiklus, mis toob Narvale veelgi rohkem raha ja võimalusi," selgitas Raik.
Ta märkis realistlikult, et talle on antud üsna lühike periood: üheksa kuud enne järgmisi kohalikke valimisi, mil võim Narvas taas vahetuma hakkab. "Ma loodan, et selle aja jooksul õnnestub meil reaalselt alustada Narva raekoja ja raekojaplatsi rekonstrueerimist, kahe riigigümnaasiumi ehitust, ühe põhikooli renoveerimist ja eesti kooli ehitust. Peale selle loodan ma väga, et me leiame head võimalused saada õiglase ülemineku fondist raha, näiteks Narva haigla jaoks."
/nginx/o/2021/01/04/13560656t1h1717.jpg)
Narva tuntud kodu-uurija, õpetaja ja giidi Aleksandr Openko meelest on asjaolul, et Narva sai Katri Raigi näol oma ajaloos esimese naislinnapea, märgiline tähendus.
"Tähtsal ametikohal olev naisterahvas on Põhjamaade traditsioon, mille juured ulatuvad tagasi viikingite aega, kus naisel oli väga palju õigusi: ta võis lahutada, kui tahtis, ning pretendeerida poolele varandusest; ta võis olla sõdalane, osaleda sõjaretkedel, olla valitseja ja kes tahes muu. Naine võis viikingite maailmas juba toona teha kõike, mida aga soovis," märkis ta.
Openko meelest on Põhjamaade hulka kuuluv Eesti samuti viikingite vaimu endasse imenud. "Tänapäeva edumeelne Eesti on niivõrd vaba ja demokraatlik, et naislinnapea või naine ettevõtte juhatuses ei üllata siin enam ammu kedagi. See ajalooline protsess on jõudnud täies ulatuses ka Narva," tõdes ta.
Raik lisas, et plaanib kohtuda oma eelkäija, ekslinnapea Aleksei Jevgrafoviga.
"Kui valitsus vahetub, linn uuesti ümber ei sünni. Töö mõistagi jätkub ning ma loodan, et me räägime Alekseiga praegu pooleli olevatest projektidest ning sellest, millised on tema mõtted. See linn on oluline meile kõigile."
Katri Raik on sündinud 1967. aasta 26. oktoobril Tartus. Ta on lõpetanud Tartu 3. keskkooli, õppinud Tartu ülikoolis ajalugu, omandades doktorikraadi, ning samuti täiendanud end mitmes Saksamaa ülikoolis.
Ta on töötanud eri ametikohtadel Tartu ülikooli administratsioonis. 1999. aastal kolis ta Narva, et asuda seal juhtima vast asutatud Tartu ülikooli Narva kolledžit. Aastatel 2007-2009 oli Raik haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler, aastatel 2009-2015 aga juhtis taas Narva kolledžit. Aastatel 2015-2018 töötas Raik sisekaitseakadeemia rektorina. Raik sai riigikogu 14. koosseisu liikme mandaadi 2019. aastal ning loobus sellest mullu 29. detsembril − enne ametlikku Narva linnapea kandidaadiks seadmist.
Raik oli kuni selle päevani ka Narva linnavolikogu kahe koosseisu liige − alates 2013. aastast. 2017. aastast peale on ta kandideerinud Narva linnapeaks, ent tema fraktsioon Meie Narva oli 2020. aasta novembrini opositsioonis. Mullu sügiseks moodustati Narva volikogus Keskerakonna esindajatega uus koalitsioon, tänu millele saigi teoks Raigi unistus asuda Narvat valitsema.
Alates 2018. aastast kuulub Raik Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. 2017. aastani oli ta IRLi liige.
/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)