Hiljuti uuendatud Jõhvi vene põhikool on jälle remondis

Tööde käigus on tulnud ventilatsioonišahti mõned seinad lammutada, et soojustada torud. "Seejärel tuleb ehitada uued seinad, krohvida, värvida," loetles vene põhikooli direktor Irina Šulgina. Ta arvas, et koolivaheajal kõike valmis ei saa ja võimalik, et järgmine nädal tuleb veeta distantsõppel. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kolme aasta eest 3,4 miljoni euro eest rekonstrueeritud Jõhvi vene põhikool saab jahutussüsteemi ja suvel lähevad vahetusse ka aknad. Sellega peaksid paranema hoone sisekliima ja energiatõhusus.

"Renoveerimisel ei arvestatud sellise tähtsa asjaga nagu jahutussüsteem, sest projekteerija või ehitaja leidis, et seda ei ole vaja, aga koolimajas on kevaditi väga palav. Paigaldatud sundventilatsioon on küll parem kui loomulik, aga sellest ei ole piisavalt abi. Kui me palavate ilmadega koolimaja ei jahuta, siis lapsed ikkagi kannatavad," rääkis Jõhvi vene põhikooli direktor Irina Šulgina.

Lisaks jahutussüsteemi paigaldamisele investeerib vald ventilatsiooni: sundventilatsiooni saab ka see koolimaja osa, mis läks pärast rekonstrueerimist Jõhvi kultuuri- ja huvikeskuse käsutusse.

Kolme suurema investeeringu hulgas

Jõhvi tänavuses eelarves on kavandatud suuremateks investeeringuteks Jõhvi põhikooli ehitus (kokku 6,2 miljonit), Jõhvi jalgpalli sisehall (2022. aastal ca 2 miljonit eurot) ja vene põhikooli energiatõhususe suurendamine (390 000 eurot), tutvustas vallavalitsuse finantsjuht Küllike Olup valla plaane volikogu majandus- ja eelarvekomisjoni istungil.

Mahukam töö suvel

Kui hoone sisekliima parandamise tööd ajastati talvisele koolivaheajale, siis 20 aastat vanade akende vahetus on plaanis suvel. Miks seda ei tehtud kohe, kui koolimaja läbis 2018. aastal põhjaliku uuenduskuuri?

Jõhvi vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöö nõunik Maria Laanemäe meenutas, et eelarve oli piiratud ja tuli teha valikuid. Samuti loodeti, et soovitud energiaklassi saavutab ka ilma akende vahetuseta. "Hoone konstruktsioon on aga selline, et kohati on aknaid rohkem kui seinu, ja seetõttu ei saavutatud remondiga energiaklassi, mida praegu nõutakse."

Toetustel eri tingimused

N-ö vigade paranduse plussiks on see, et soojapidavamad aknad saab kogu hoone. Eelmist rekonstrueerimist toetas riik koolivõrgu korrastamise programmist ja tingimuseks oli, et õpperuumide pind viiakse vastavusse vähenenud õpilaste arvuga. See tähendas, et pool õppekorpusest jäi kooli ja pool läks valla käsutusse. Toetusraha tohtis aga investeerida ainult õppekorpusesse.

Akende vahetuseks taotles aga vald riigilt CO2 (saastekvootide müügist saadud) raha ning seda saab kasutada hoone kui terviku energiatõhusamaks muutmiseks.

"Uued aknad tulevad ka huvikeskuse osasse, kuna konstruktsioonilt on tegu ühe hoonega ja parema energiaklassi saavutamiseks peaks akende vahetus hõlmama tervet koolimaja," selgitas Laanemäe.

Hoone ülalpidamiskuludele peaksid soodsalt mõjuma ka katusele paigaldatavad päikesepaneelid.