President tõi pidupäevakõnes esile Ida-Virumaa noore kolmikhüppaja ja kutsus üles arendama Sinimäe muuseumi

Viktor Morozov juubeldamas Eesti lipuga tänavu augusti alguses Kolumbia linna Cali staadionil, kus ta võitis juunioride maailmameistrivõistlustel kolmikhüppes pronksmedali. Foto: Erakogu

President Alar Karis kutsus 20. augustil Eesti iseisvuse taastamise aastapäeva puhul peetud kõnes üles arendama Sinimäe muuseumi senisest suuremaks ja võimsamaks ning tõi kõrvuti mitme Eesti eduka sportlasega esile ka Ida-Virumaa kolmikhüppaja Viktor Morozovi, kes võitis augustis juunioride maailmameistrivõistlustel pronksmedali.

President Karis nimetas sportlasi võrdluses, kuidas on Eesti arenenud pärast taasiseseisvumist 1991. aastal, kui Eesti seisis lootusrikka tuleviku lävel. "Järgnes edasisööst niisama kiiresti, kui praegu kihutab Ott Tänak, niisama kõrgele, kui lendab Karmen Bruus, ja niisama kaugele, nagu hüppab Viktor Morozov. Või veel enam − see kõik oli nagu mitmevõistlus, Janek Õiglane saab võrdlusest aru," sõnas president.

Samas kõnes kutsus Alar Karis üles mõtlema, kuidas võiks arendada Sinimägede muuseumi suuremaks ja atratiivsemaks, et sel moel ajalugu ühendaks inimesi.

"Eestil pole kaht vastanduvat ajalugu, aga mööngem, et meie riigi elanike arusaam ajaloost on erinev," tõdes president. "Paljud meie kaasmaalased pole veel eesti keelt selgeks saanud, aga lisaks keelele − või suuresti selle oskuse puudumise tõttu − pole neile õpetatud ka Eesti ja Euroopa ning maailma ideoloogiliselt kallutamata ajalugu. Meie ajalooteadus on iseseisvuse ajal astunud jõudsalt edasi, aga paraku pole kõigi elanike ajalooteadvus − ehk milline on inimeste arusaam ajaloost − sellega ühte jalga käinud."

Alar Karis küsis, milline võiks olla üks lahendustest, ja tuletas meelde, et Narvast napi pooletunnise autosõidu kaugusel on Vaivara Sinimägede muuseum.

"See on väike sümpaatne muuseum, mis tutvustab Eesti ajaloo üht ohvriterohket, Sinimägede lahingut ja laiemalt Narva ruumis 1944. aastal toimunud sõjategevust.

Lahingumuuseume on Euroopas mitmel pool, enamasti on need suuremad ja uhkemad kui Sinimägede muuseum, neil on palju raha, teadmisi ja leidlikkust, et ajalugu selgitada. Kusjuures see pole alati ainult võitjate ajalugu, vaid inimeste ajalugu.

Sõja lugu nendes muuseumides ongi inimeste nägu − eri poolte sõdurite, aga ka tsiviilisikute nägu. Ma usun, et Sinimägede muuseumist just niisuguse, suurema, võimsama ja mitmekülgsema muuseumi arendamine teeks sellest atraktiivse sihtpunkti paljudele eestlastele ja ka väliskülalistele. Ent mis veel tähtsam, sinna jõuaksid ka meie venekeelsed inimesed ja kaks ajalugu saaks võimaluse näod teineteise poole pöörata.

Mõelgem, kuidas selline muuseum teha. Siis võiks sõda lepitada, ajalugu ühendada," ütles president, märkides, et usaldus Narva ja valitsuse vahel tuleb taastada, sest teist Eestit pole meile antud.