Enim eluhooneid on tänavu põlenud Kohtla-Järvel ja Narvas

Selle tänavu septembri lõpus Narvas hävinud suvila põlengu põhjuseks võisid olla valesti ehitatud kütteseadmed. Foto: Päästeamet

Aasta esimese üheksa kuuga on Ida- ja Lääne-Virumaa 60 eluhoone põlengu peamiseks põhjuseks olnud hooletu suitsetamine, küttesüsteemide valesti kasutamine ja elektriseadmete rike. Tulekahjudes on oma elu kaotanud seitse inimest. Enim on hoonepõlenguid olnud Kohtla-Järvel ja Narvas.

Aasta algusest kuni septembri lõpuni on toimunud 34 tulekahju kortermajades, 15 üksikelamutes ja 12 kõrvalhoonetes. Tulekahjudes on sel aastal hukkunud Ida-Virumaal neli ja Lääne-Virumaal kolm inimest, Eestis kokku juba 29 inimest. Tulekahjud eluhoonetes on Ida- ja Lääne-Virumaal olnud siiski langustrendis. Kui 2019. aastal oli aasta esimese üheksa kuuga toimunud piirkonnas 119 põlengut, siis 2021. aastal juba 76 ja käesoleval aastal 60 põlengut.

Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Tanel Sepajõe tõi välja, et päästepiirkonna kortermajade põlengute peamiseks tekkepõhjuseks on sel aastal olnud suitsetamine, lisaks elektriseadmete rike või nende kasutamisest alguse saanud põlengud.