Putini sõda Ukrainas peletas Ida-Virumaalt eemale sadu töökohti

Aquaphori veefiltrite tehas Narvas on eredaim näide edukast investeeringust, kus Venemaaga seotud kapital on Ida-Virumaal tööstuse püsti pannud ja end laiendanud. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Umbes veerandsada võimalikku investorit, kes huvitusid tootmisettevõtte rajamisest Ida-Virumaale mõnda siinsesse tööstusparki, on Ukrainas käiva sõja tõttu otsustanud oma raha mujale viia või plaanid pausile panna.

Piiri läheduse tõttu olid Ida-Virumaal Narvas, Jõhvis ja Kohtla-Järvel asuvad tööstuspargid enne tänavu 24. veebruari ahvatlevad eelkõige Venemaalt tulevatele ettevõtetele. Eriti Peterburi omadele oma läheduse tõttu. Pärast 2014. aastal toimunud Krimmi annekteerimist Venemaa poolt, mis tõi kaasa lääne sanktsioonid, kasvas venelaste huvi investeerida Euroopa Liitu. Ida-Virumaa oli oma asukoha tõttu sobilik: venelased said siin toota oma kaupu, lüüa peale märgise "Made in EU" ning neid rahulikult Lääne turgudel müüa.

Teet Kuusmik. Foto: Matti Kämärä

Kõrged energiahinnad peletavad investoreid

Teet Kuusmiku sõnul oli juba aasta tagasi ning on ka praegu väga raske pakkuda lääne poolt tulevatele investoritele Eestit võimaliku investeerimiskohana kõrgete energiahindade tõttu.

"Kui võrrelda näiteks Põhja-Rootsiga, siis Eesti keskmine elektrienergia hind on sel aastal olnud 180 eurot megavatt-tund, Põhja-Rootsis samal ajal 30 eurot. Vahe on kuuekordne. Energiaintensiivsetele ettevõtetele on väga raske sel juhul ära põhjendada, miks 180 eurot on nendele parem kui 30," ütles ta.