MEIE EUROOPA Õiglase ülemineku fondi esimene suurinvesteering: riik toetab ligemale 19 miljoni euroga Narva magnetite tehase rajamist

Põhjarannik
Copy
Raivo Vasnu sõnul võib magnetite tehas Narvas valmida 2024. aasta lõpus.
Raivo Vasnu sõnul võib magnetite tehas Narvas valmida 2024. aasta lõpus. Foto: Tairo Lutter / Scanpix

Seni Eestis Sillamäel tegutsev metallurgiaettevõte Neo Performance Materials rajab õiglase ülemineku fondi toel Narva magnetite tootmise tehase koos teadus- ja arenduskeskusega.

Magnetid valmistatakse haruldastest muldmetallidest ja töödeldud magnetitest. Riik toetab projekti õiglase ülemineku fondist 18,75 miljoniga, Neo Performance Materials investeerib omalt poolt 81,25 miljonit eurot.

Praegu 425 töötajaga OÜ NPM Silmet juhatuse liige Raivo Vasnu on Põhjarannikule selgitanud, et töökohtade arv tulevases tehases võib ulatuda sadadeni ja nende täpsem arv sõltub sellest, kui suur tehas tuleb ning milliseks kujuneb selle automatiseerituse tase. "Eesmärk ei ole iga hinna eest hästi palju odavaid töökohti luua. Vaadates tööjõuturu olukorda, oleks mõistlikum luua rohkem automatiseeritud tootmist, kus on töökohti vähem, aga need inimesed, kes seal töötama hakkavad, teenivad paremat palka," ütles ta, märkides, et uude tehasesse, mis peaks valmima 2024. aasta lõpuks, on vaja inimesi, kes oskavad masinate ja seadmetega ümber käia.

Püsimagneteid kasutatakse Raivo Vasnu sõnul kõigis harjadeta mootorites, milleta ei saa muu hulgas teha ei elektriautosid ega tuulikuid. "95 protsenti kogu maailma püsimagnetitest valmistatakse praegu Hiinas," rääkis ta. "Samas nende magnetite valmistamiseks vajalik neodüüm tuleb väga suures osas Sillamäelt."

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan märkis, et haruldasi muldmetalle sisaldavad magnetid on võtmekomponendiks taastuvenergia tehnoloogias, elektrisõidukites, andmekandjates, olmeelektroonikas, meditsiiniseadmetes ja robootikas. Kuna kogu maailmas tuleb üle minna süsinikuneutraalsele majandusele, siis prognoositakse selliste magnetite nõudluse tugevat kasvu. "Praegu ei eksisteeri Euroopa Liidus veel jätkusuutlikku magnetite tarneahelat suurema nõudluse toetamiseks, samuti puudub võimalus taaskasutada juba kasutatud magneteid. Neo Performance Materials loob oma tehasega Euroopas unikaalse võimekuse ning tugevdab sellega tarneahelate kindlust ja ka meie majandust," ütles Järvan.

"On hea meel näha, et vaid paar nädalat pärast Euroopa Komisjoni õiglase ülemineku kava heakskiitmist on meil olemas ka esimene rahastamise otsus. Nüüd võib kindlusega öelda, et õiglane üleminek Ida-Virumaal on päriselt alanud," sõnas riigihalduse minister Riina Solman. "Neo Performance Materials on hea näide Ida-Virumaale oodatavatest tulevikukindlatest investeeringutest."

"Meie meeskond usub Ida-Virumaa ja Narva linna kõrgesse potentsiaali − peame selle investeeringu võtmepartneriteks kõiki kohalikke sidusrühmi ning ootame tehase rajamist pikisilmi. Täiendades meie olemasolevat tegevust NPM Silmetis − mis on ainus praegu kaubanduslikult töötav tööstusliku mastaabiga haruldaste muldmetallide eraldusrajatis Euroopas −, arendame nüüd esimest omataolist haruldaste muldmetallide püsimagnetite tehast, mis saab oluliseks osaks elektrisõidukite ja tuulegeneraatorite tarneahelates Euroopa Liidus ja Põhja-Ameerikas," ütles Neo Performance Materialsi president Constantine Karayannopoulos.

Milline huvi on olnud 153 miljoni euro vastu?

Riina Solman.
Riina Solman. Foto: Olga Makina

"Huvi on olnud aktiivne. Aga raha veel otsas ei ole. Me tahaksime seda raha võimalikult kiiresti rakendada, et tuleksid kiiremini ka tulemused uute ettevõtete ja töökohtade näol," ütles riigihalduse minister Riina Solman, lisades, et taotlemise käigus tuleb paratamatult teha läbi bürokraatlikke protseduure, mis nõuavad oma aega.

Õiglase ülemineku fondi kõige suurema eelarvega, 153 miljoni euroga, meede "Ettevõtluse investeeringute toetus", mis avanes tänavu augustis, on suunatud suuremahuliste ja kliimaneutraalsuse põhimõtetest lähtuvate investeeringute elluviimiseks, mis aitavad mitmekesistada Ida-Virumaa majandust, arendada uut kõrge lisandväärtusega tootmist ning luua seeläbi maakonda uusi töökohti ja väärtusahelaid.

Sellest toetatakse perioodil 2022-2026 eeldatavalt vähemalt 20 suurprojekti elluviimist ja 1000 uue töökoha loomist Ida-Virumaal. Toetuse maksimaalne summa sõltub projekti kogumahust, tegevustest ja kavandatud tulemustest ning jääb üldjuhul vahemikku 500 000 kuni 19 miljonit eurot.

Teabelehe ilmumist rahastavad:

Foto: Logod

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles