Euroopa Liit on aidanud Ida-Virumaal viia ellu unistusi

Ka Jõhvi kontserdimaja juurde rajatud muusikaväljak on valminud Euroopa Liidu toel. Foto: Matti Kämärä (Põhjarannik)

Euroopa Liidu struktuurifondidest on 2023. aasta lõpuks Ida-Virumaale jõudnud pool miljardit eurot, mis on rikastanud siinset elu ja muutnud paremaks elukeskkonda.

Euroopa Liidu struktuurifondidest on 2023. aasta lõpuks Ida-Virumaale jõudnud pool miljardit eurot, mis on rikastanud siinset elu ja muutnud paremaks elukeskkonda.

Uued koolimajad Kohtla-Järvel, Narvas, Jõhvis ja Sillamäel. Ida-Viru keskhaigla uued ravikorpused ja tervisemajad. Sillamäe liiklussõlmed ning rattateed Narvas ja selle ümbruses. Jõhvi hariduslinnaku promenaad ja staadion ning muusikaväljak kontserdimaja juures ning uus Puru tee läbimurre. Purtse jõe puhastamine ja Alutaguse soode taastamine. Kohtla-Järvele ujulaga spordikeskuse rajamine. Ida-Viru tööstusalade arendamine, kus on sündinud töökohad ligikaudu tuhandele inimesele. Avastuskeskuse rajamine Narva linnusesse ja seikluskeskuse rajamine Kiviõlisse.

See on vaid väike loetelu neist suurtest ettevõtmistest, mis on viimase kaheksa aasta jooksul Ida-Virumaal teoks saanud Euroopa Liidu rahalisel toel. Veel varem on aga valminud näiteks Jõhvi-Kukruse maanteelõik koos liiklussõlmedega, põhjalikult on uuendatud piirkonna veevärki, mis kindlustab kohalikele inimestele puhta joogivee. Rajatud on Narva kolledži uus õppehoone, millest on saanud piirilinna üks uuema aja maamärke, uuendatud on Virumaa kolledži hooneid Kohtla-Järvel ja Ida-Viru kutsehariduskeskuse maju mitmes linnas ning palju muud.

Ligemale miljard eurot Ida-Virumaa suurte plaanide elluviimiseks

• Aastatel 2004-2020 on Euroopa Liidu kolme struktuurifondide rahastusperioodi jooksul Ida-Virumaal investeeritud kokku pool miljardit eurot.
• Võrreldes teiste maakondadega on Ida-Virumaast rohkem Euroopa Liidu toetusraha Eestis saanud vaid Harjumaa ja Tartumaa, mis on ka elanike arvult suuremad.
• Õiglase ülemineku fondist suunatakse lähiaastatel eurotoetustest Ida-Virumaale 354 miljonit eurot.
• Fondide toel on valminud promenaadid, koolimajad, haiglad, teed ja palju muud

Mitme tuhande projekti tulemusel tehtu on saanud Ida-Virumaa igapäevase elu loomulikuks osaks, milleta oleks kohalikku elu keeruline ette kujutada. Nende plaanide ja unistuste elluviimisel on algatus ja eestvedamine olnud enamasti kohalike ärksate inimeste õlul. Kuid Euroopa Liidu rahalise toeta oleks paljude ettevõtmiste elluviimine lükkunud palju kaugemasse tulevikku.

Ehitiste kõrval on Euroopa Liit panustanud aga sadu miljoneid eurosid ka näiteks tööturutoetuste rakendamisesse ja ümberõppevõimaluste loomisesse, samuti näiteks kiirema internetiühenduse loomisesse ning laenude ja käenduste kättesaadavusse, mis annavad tuge meie kohalikele ettevõtjatele, korteriühistutele ja peredele. LEADERi programmi kaudu on tuge saanud maaelu.

Avanemas on uued võimalused. Kuni 2021-2027 rahastusperioodi lõpuni panustab Euroopa Liit ühtekuuluvuspoliitika fondidest ja taasterahastust Eestisse veel 4,3 miljardit eurot.

Ida-Virumaal on kahtlemata suurim tähelepanu rohepöördel: õiglase ülemineku fondist suunatakse eurotoetustest Ida-Virumaale 354 miljonit eurot, et toetada piirkonna ettevõtlust ja tööstusinvesteeringuid, töötajate ümberõpet ning arendada nii kohalikke teenuseid kui ka panustada keskkonnaprobleemide lahendamisse.

Sel kevadel möödub 73 aastat päevast, mil pandi alus Euroopa Liidule, mille idee ja eesmärk oli solidaarsusel põhinev Euroopa, mis liidaks Teise maailmasõja järgset Euroopat ühte ning tagaks koostöömeelse rahuaja.

Riigikantselei 2022. aasta lõpul tellitud uuringust "Suhtumine Euroopa Liitu" joonistub selgelt välja, et nii eestikeelse kui ka venekeelse elanikkonna seas on kõrgelt hinnatud vabadused, mida Euroopa Liitu kuulumine pakub: reisimis- ja töötamisvõimalused, mugav ühisraha euro.

Eesmärk on mõnus ja puhas elukeskkond ning head, nutikad töökohad eneseteostuseks.

Foto: Reklaam