Kohtla-Järvel on Ahtme linnaosasse viimase kümne aasta jooksul kerkinud nüüdisaegne meditsiinilinnak. Euroopa Liit on Ida-Viru keskhaigla uuendamist toetanud enam kui 35 miljoni euroga.
Ahtmesse on kerkinud nüüdisaegne meditsiinilinnak
Euroopa Liit on Ida-Viru keskhaigla uuendamist toetanud 35 miljoni euroga
- Projekt "SA Ida-Viru Keskhaigla juurdeehitus", toetussumma 11,4 miljonit eurot (aktiivravikorpus valmis 2013. aastal)
- Projekt "Ida-Viru Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine", toetussumma 23,9 miljonit eurot (aastatel 2019-2023 kaasajastatakse 11 raviüksust)
2013. aastal valminud 12 000 ruutmeetri suurune ravikorpus oli Ida-Virumaal esimene uus haiglahoone, mis ehitatud taasiseseisvumise järel. Seal seadsid end sisse kirurgiakliinik, intensiivraviosakond, sünnitusosakond, erakorralise meditsiini osakond ja teised üksused.
2021. aastal valmis selle kõrval veel üks aktiivravikorpus, kus paiknevad sisekliiniku statsionaarravi palatid, apteegiteenistus, patoloogiateenistus, köök ja mitmesugused abiruumid. 8700 ruutmeetri suuruses hoones on enamiku sisehaiguste erialade palatid kokku 75 voodikohaga.
Mõlemad korpused, nagu ka teised meditsiinilinnakus asuvad hooned, on ühendatud galeriidega.
Nende korpuste naabruses on valmis ka uus tervisekeskuse hoone, kus on perearstiruumid ja kabinetid eriarstide vastuvõtuks.
Järve linnaosas ehitati uue sisu ja välimusega tervisemajaks ümber nõukogude ajal rajatud viiekorruseline polikliinikuhoone.
Ahtmes on praegu lõppjärku jõudmas endise sisekliiniku hoone ümberehitamine. Seal hakkavad paiknema päevakirurgia, silmaosakond, naistenõuandla, funktsionaaldiagnostika, taastusravi, endoskoopia, radioloogia, hemodialüüs, lasteosakond ja koolitusruumid. Samuti hakkavad seal toimuma infektsioonhaiguste ambulatoorne vastuvõtt ning eriarstide vastuvõtud.
Kuni 2021. aastani Ida-Viru keskhaiglat juhtinud Tarmo Bakler, kelle eestvedamisel lõviosa haigla uuendamisest on toimunud, tõdes, et aktiivravikorpuse valmimise järel vastavad kõigi haigla üksuste tingimused 21. sajandi standarditele. "Meil on hea meel, et tänu taristu arendamisele on meile tööle asunud uue põlvkonna arstid," sõnas ta.
Endine riigihalduse minister Jaak Aab on toonitanud, et Ida-Viru keskhaigla uued hooned on ehitatud suures osas Euroopa Liidu ja riigi toel, aga kui kohapeal ei ole korralikke arendusplaane, siis on ka riigil keeruline aidata. "Ida-Viru keskhaigla areneb järjest. Loodan, et jõuame kunagi ka Narva haigla uue hoone ehituseni," sõnas ta paar aastat tagasi.
Tervise- ja tööministri Peep Petersoni sõnul on Narva haigla uue ravikorpuse rajamine Euroopa Liidu toel ettevalmistamisel.